MAI MURDMAA: Tants algab oskusest väljendada oma tundeid

"Õige oleks mõelda, kuidas vanemad lapse painduvust ja liikuvust õigel ajal märgata oskaksid," ütles tantsu-uuendaja  Mai Murdmaa, kes hiljuti võttis linnapealt vastu teeneka kultuuritegelase preemia. "Tõsine murekoht ongi praegu see, et tantsulembestel lastel, kel balletieeldused puuduvad, pole  kuskil edasi õppida."

Pilt: Scanpix

MAI MURDMAA: Tants algab oskusest väljendada oma tundeid

Kai Maran

"Õige oleks mõelda, kuidas vanemad lapse painduvust ja liikuvust õigel ajal märgata oskaksid," ütles tantsu-uuendaja  Mai Murdmaa, kes hiljuti võttis linnapealt vastu teeneka kultuuritegelase preemia. "Tõsine murekoht ongi praegu see, et tantsulembestel lastel, kel balletieeldused puuduvad, pole  kuskil edasi õppida."

Mille järgi võib vanem mõista, et tema lapsel on eeldusi baleriiniks saada?

Baleriiniks saadakse enamasti alles loome keskeas. Õigem oleks mõelda selle üle, kuidas vanemad lapse painduvust ja liikuvust õigel ajal märgata oskaksid. Meil on laste huviringid ja andekama füüsiliste eeldustega lapse saab panna edasi koreograafiat õppima. Aga ongi selles, et tantsulembestel lastel tihti puuduvad balletilaval nõutud füüsilised eeldused. Tõsine murekoht ongi praegu see, et neil lastel polegi kuskil edasi õppida.

Seega võiks alternatiivseid õpivõimalusi rohkem olla?

Jaa, muidugi! Võimalusi arendada tantsukultuuri väljaspool klassikalist tantsu peaks olema rohkem. Tantsuhuvilised võivad küll teha isetegevuslikke performance´d, kuid süsteemset haridust ja tööd iseendaga selle taga ei ole. Heaks näiteks võiks seevastu olla Soome, kus praegu on suur hulk süsteemse haridusega moodsa tantsukunsti tegijaid tänu koreograaf Saarineni koolitusele.

Mida peaks moodne tantsuteater pakkuma?

Koolitustel tuleks tantsutehnikat arendada juba lapsest peale, edasi areneb see juba keerulisemaks tantsuks. Klassikalist tantsu tuleb muidugi samuti õppida, kuid see ei peaks olema põhiaine.

Kuivõrd ja millal nõuab balletikool ka sundimist ja tagantutsitamist, või tuleb see tulevasele andele hoopis kahjuks?

Olin oma esimeses balletitunnis üheksa-aastane, ja ega ma väga püüdlik õpilane olnud. Õnneks olid minul füüsilised eeldused head. Kuna balletikooli juht Anne Ekston oli mu ema hea sõbranna, siis ma lausa nagu elasin seal koolis. Balletimaailm haaras ka mu pereringi. Pealegi maksti balletikoolis ka stipendiumi ja kuna meid oli neli last ja ema üksik, sai see mingil määral nagu peretoetuseks. Balletikoolis käis ka minu õde, kes osutus siiski lootusetult andetuks. Hiljem sai temast andekas füüsik.

Millal taipasite, et klassikaline ballett vajab uuendusi ehk kuidas jõudsite modernse tantsu juurde?

Kuskil balletikooli viimastel kursustel tundus mulle, et ainult klassikaline ballett jääb kitsaks. Siis hakkasin ka tantsukunsti tõsisemalt suhtuma ja tajuma, kui väljendusrikas see kunstiliik õigupoolest on.

Kust üldse algab tants pihta? Kas mõttest või treenitud liigutusest?

Oskusest väljendada tundeid! Muidugi peab ennekõike tundeid olema ja sa pead tantsu samuti kiindunud olema.

Olete ballettmeistrina lavastanud paljudes maades. Kuidas teie tantsu-uuendusi eri maades vastu on võetud?

Ameerikas osutus väga edukaks Kuldar Singi tsüklile "Sünni ja surma laulud" lavastatud ballett, samuti "Romeo ja Julia". Väga hästi võeti vastu! Ameerika raamatukogudes videosid vaadates ma professionaalset moderntantsu õppisingi.

Mida õpetas esimene katsetus Estonias juba ballettmeistrina?

Paar esimest aastat tantsisin Estonias baleriinina, kuni tuli liiga kõrgele hüppamine ja vigastus. Õnnetu maandumine aga avas ka uued horisondid ballettmeistrina. Moskvas GITIS-es oli ees Enn Suve ja ma läksin tema jälgedes. Õppejõud ilmselt minus annet nägid ja probleeme mul sinna õppima saamisega ei olnud. Seda enam, et ka mu vend ja õde õppisid samas linnas, üks geoloogiat ja teine füüsikat. Nemad on samuti oma erialale truuks jäänud.

Ballettmeistrina tööle asumine õpetas mulle, mida keha väljenduskunst õigupoolest tähendab. Ja juba siis tundsin ka, et klassikalise balleti kaanonid on liiga kitsad. Hakkasin otsima võimalusi fantaasia vabaks väljenduseks ja traditsioonidest lahti ütlemiseks. Hakkasin otsima omaenda tantsukeelt, sest ainuüksi moderntantsu laad ei vii ka sihile. Ballettmeister peab leidma omalaadsed, isikupärased väljendusvahendid.

Olete teinud mitmeid suuri lavastusi ka Birgitta festivalil. Kuidas selliste festivalide tähtsust lavastajate jaoks hindate, mida see võimaldab?
Väga hea koostöö oli Birgitta festivalil Marimaa Joškar-Ola trupiga, kellega lavastasime "Carmina Burana". See on väga professionaalne balletitrupp! Pean Birgitta festivali iga lavastaja proovikiviks juba demokraatliku publiku poolest. Sellised festivalid on väga vajalikud, sest annavad oma ainulaadsuses lavastajale rohkem eksperimenteerimisvõimalusi.

Paljud teie lavastused kuuluvad ka nö pereettevõtmiste hulka. Kas koostöös poegadega sündinud lavastusi on kergem või just keerukam teha?

Mõlemal on lavastuses oma kindel valdkond, mida kumbki dikteerib  – Rainer heliloojana ja Kaspar kujundajana. Kuid see eeldab tihedat koostööd. Praegugi on mul idee, mida me koos võiksime lavastada. Sellest on veel vara rääkida, aga mõttes mõlgub Becketti "Godot'd oodates".

Kuidas te ise end vormis hoiate? Kui kasulik on hommikuvõimlemine ja millal seda õigupoolest teha, enne või pärast sööki?

Mina teen vahel kerge hommikusöögi – pudru – valmis, kuid söön ikka pärast võimlemist. Võimelda soovitan pool tundi ja ennekõike tunnetada oma keha muskulatuurigruppe. Tähtis on läbi töötada kogu keha! Oluline on leida iseendale kõige sobivam süsteem, kuidas keha lahti võimelda.

Kus on teie nö akude laadimise paik?

Põhiliselt Hiiumaal, kuhu aastakümneid tagasi sattusin. Hiiumaa atmosfäär on pisut trans-tsendentne, mis mõjub vaimule hästi.

Tallinna linn on viimastel aastatel muutunud – mis on hästi ja mida võiks rohkem olla?  

Üks mu lemmikpaiku on muidugi minu kodukoht Kadriorus, mis aitab loomerahu saavutada. Tantsumaailma elu võiks olla kirevam, näiteks Vanemuises püütakse kaasaja tantsu rohkem arendada. Rõõmu teeb muidugi ka, et Tallinna linn oma kultuuritegelasi hindab. Iga tunnustus annab positiivset toonust! Linnapea on minu meelest õige inimene õigel kohal! Tähtis on inimesi märgata.

Teinud ka tuntud muusikafilmi

• Mai-Ester Murdmaa on eesti ballettmeister, balletiuuendaja, endine baleriin ja stsenarist.


• Murdmaa on lõpetanud Tallinna Balletikooli 1956 ning Moskva GITISe ballettmeistri erialal 1964.


• Ta on töötanud Estonias tantsijana 1956–1960, Estonia ballettmeistrina 1964–1973 ning peaballettmeistrina 1974–2001.


• Murdmaa on muusikafilmi Ooperiball kaasstsenarist.


• Tema abikaasa oli läti pianist Valdis Jancis, tema lapsed on animaator ja muusik Kaspar Jancis ning helilooja ja muusik Rainer Jancis.


• 2001. aastal sai Murdmaa Valgetähe III klassi teenetemärgi ja 2011. aastal riikliku elutöö kultuuripreemia.

Laadimine...Laadimine...