Mailis Reps: president on muutunud mugavaks, valitsust ei huvita kohalikud probleemid

"Tänane president on väga mugav, ta ei kritiseeri juhtivaid otsuseid. Ta ei kritiseeri ka siis, kui rahvale valetatakse. Ei ole mõtet rääkida sellest, kuidas inimesed peavad mõtlema, vaid seda, kuidas asjad tegelikult on. Kui valitsevad erakonnad ei taha tõtt rääkida, peab seda tegema president," rääkis presidendikandidaat Mailis Reps, kelle sõnul vajab Eesti presidenti, kes oleks kriitiline nii enda kui ka kogu Eestis toimuvate poliitiliste protsesside suhtes.

Pilt: Scanpix

Mailis Reps: president on muutunud mugavaks, valitsust ei huvita kohalikud probleemid

"Tänane president on väga mugav, ta ei kritiseeri juhtivaid otsuseid. Ta ei kritiseeri ka siis, kui rahvale valetatakse. Ei ole mõtet rääkida sellest, kuidas inimesed peavad mõtlema, vaid seda, kuidas asjad tegelikult on. Kui valitsevad erakonnad ei taha tõtt rääkida, peab seda tegema president," rääkis presidendikandidaat Mailis Reps, kelle sõnul vajab Eesti presidenti, kes oleks kriitiline nii enda kui ka kogu Eestis toimuvate poliitiliste protsesside suhtes.

"Presidendil on väga palju mõjujõudu ja on oluline, et seda mõistaksime. Presidendil on mõjujõud riigikohtu liikmete määramisel, valitsuse moodustamisel, riigikogus seaduste menetlemisel, seaduste tagasisaatmisel ja jõustamisel. Kõige olulisem on presidendi mõju aga pikaajalistele lahendustele. Seda oleme täna alahinnanud," sõnas presidendikandidaat Mailis Reps.

Reps märkis Tallinna TV saates "Presidendivalimised 2016", et esimene ja olulisim, mida president teha saab, on poliitilise kultuuri muutus.

"Tänane president on väga mugav, ta ei kritiseeri juhtivaid otsuseid. Ta ei kritiseeri ka siis, kui rahvale valetatakse. Ei ole mõtet rääkida sellest, kuidas inimesed peavad mõtlema, vaid seda, kuidas asjad tegelikult on. Kui valitsevad erakonnad ei taha tõtt rääkida, peab seda tegema president. Parlamendi ja valitsuse tasandil saab president olla erakondade ülene, pakkuda lahendusi, mis võib olla on tulnud hoopis parlamendivälistelt erakondadelt või mujaltki."

Reps on seda meelt, et rahvale tuleb tagasi anda otsustusõigus, mis oli olemas 90ndate alguses. "Toona kujundasime oma poliitikat ise ja uskusime sellesse, mida teeme. Usaldage rahvast ja andke neile tagasi julgus, jõud ja soov ise poliitikat teha. See tahe on ühiskonnas olemas. Poliitikud on liiga mugandunud, nad ei otsi uusi lahendusi, aga rahval on need olemas.2

Reps nentis saates, et on ringsõitudel mööda Eestit on ta näinud, et tänane valitsus ei proovigi mõista, mida kohalikud inimesed teevad ja millised on kohaliku ettevõtja mured. "Inimesed on nõutud, sotsiaalmaksu alandamine 1% võrra on olnud neid solvav. Eesti rahvas ootab presidenti, kes on avatud, kes suhtleb, tuleb ja mõistab, kes oskab ka kuulata. Kõige olulisem on märgata ja kuulata. Eestis on tarku lahendusi ja toredaid inimesi, me ei pea neid sisse ostma Rootsist või Ameerikast. Lisaks peab president olema valmis ja suutma langetada otsuseid väga olulistel hetkedel, olgu need poliitilised või seadusandlikud. Täna on meil vaja presidenti, kes on kriitiline kõikide, ka iseenda ja kogu Eesti, sealhulgas poliitiliste, protsesside suhtes."

Reps nentis, et oleme näinud hetki, kus president Ilves võinuks sekkuda, rahvas on temalt seda eeldanud ja oodanud, aga ta pole seda teinud. "Näiteks olukordades, kus koalitsioon ei tööta, kus otsuseid ei tule, kui poliitikas pole lahendusi. Samas oleme näinud hetki, kus ta ei oleks tohtinud sekkuda, näiteks Riigikogu valimisted. Toomas Hendrik Ilves on mitmel korral nädal või kaks enne 1. märtsi toonud välja, keda peaks valima, keda mitte. Ta on toonud välja ka selle, mida ühest või teisest erakonnast arvab. Selline asi ei sobi. Toomas Hendrik Ilvese suur pluss on olnud aga see, et ta on olnud välispoliitiliselt väga tugev."

Reps möönis, et Eesti välisministeeriumi traagika on tohutu alarahastatus, millest ei räägita, kuna see tundub kõrvaline teema. "Meile meeldib rääkida, kui tublid me välismaal oleme, aga tegelikult, eelarveid vaadates, on välisministeerium kroonilises rahapuuduses. Valitsuse otsused näitavad, et pikaajalist välispoliitikat meil ei ole."

Reps usub, et presidendivalimised lähevad valijameeste kogusse, mis on ka õige. "Täna ei ole ükski erakond näidanud valmisolekut oma kandidaadi tagant ära tulla. Riigikogus on kuus erakonda, igal oma kandidaat, ühel lausa mitu, ja ükski pole näidanud, et ei võtaks oma kandidaati tõsiselt. Oma sõnastuses on kõige pehmemad olnud sotsiaaldemokraadid. Ise püüab oma sõnastustes väga pehme olla Jõks, kes tegelikult läheb oma väljaütlemistega tihti IRLi poliitika vastu. Kummaline oli teda kuulata kooseluseadust kommenteerimas, kus ta pikalt ja põhjalikult rääkis kui hea see seadus on. Valijameeste kogus joonestuvad erakondade tagatubade mängud kindlasti veelgi valusamalt välja, aga õnneks erakonnaliinid valijameeste kogus ei tööta."

Kuidas presidendikandidaatidel valijameeste kogus minna võiks, on Repsi hinnangul täna võimatu öelda.

Rahva Ühtsuse Erakonna esimehe Kristiina Ojulandi meelest ei pea president olema teine välisminister. "President peab nägema, et Eesti on ka olemas, et Eesti on esimene, kõige tähtsam. Meie omad inimesed on kõige tähtsamad."

Ojuland on seda meelt, et Eestile oleks seekord parim Donald Trumpilik president. "Eesti tahab, et tal on esindusiisik, kelle poole vaadatakse alt üles, kellele toetuda. Küll peaks president olema rahva poolt valitud."

Peatudes Reformierakonna presidendikandidaatidel märkis Ojuland, et erakonna tagatuba on lõhki. Seda näitab fakt, et osa tagatoast on Marina Kaljuranna, osa Siim Kallase taga ja Paeti taga ei ole üldse kedagi. "Et selline asi üldse juhtuda sai, et Reformierakonna tagatuba ei suutnud kokkuleppele saada, on huvitav, kindlasti ka erakonna presidendikandidaadi positsiooni nõrgendav."

Ojulandi hinnangul on Reformierakond viimase valitsuse ajal väga pikkade sammudega oma valijatest ja rahvast kaugenenud ning erakond ei mõtlegi sellele, mida usalduse ülesehitamiseks ja taastamiseks teha.

Tallinna Ülikooli õppejõud, kunstiteadlane ja kriitik Linnar Priimägi nentis saates, et Ameerikas on presidendikandidaadi kuvandil suurem tähtsus kui Eestis, kuna Eestis toimuvad kaudvalimised. Küll ei saavat öelda, et kuvand oleks täiesti tähtsusetu. "Oleme näinud paari presidenti, kelle taga on olnud väga tugev rahva poolehoid ja sümpaatia. Oleme näinud ka presidenti, kellel sellist toetust ei ole. Küsimus pole ainult selles, kuidas president oma ametiaja ülesannetega hakkama saab, vaid millisena ta ajalukku läheb. Väga kehv on presidendi saatus, kes läheb ajalukku kui läbikukkuja, keda rahvas ei ole toetanud."

Priimägi tõdes, et kõige püsivam on kuvand. "Tänapäeval mõõdab rahvas alateadlikult kõiki presidendikandidaate mõõdupuuga, millised professionaalsed oskused on tal Lennart Merist erinevad, millised olemas, millised puudu. Tulevane president sõltub sellest, milliseid väärtusi on Eesti rahval praegu vaja – pehmeid mamma väärtusi või uut Pätsu, kes tuleks ja kehtestaks küllalt segases sotsiaalses olukorras, mis meil valitseb, väga selged püsiväärtused."

Priimägi hoidus arvamast ja vihjamast, kes tänasest presidendikandidaatidest võiks olla parim. "Ei loe kui populaarne inimene on, president peaks eelkõige nägema Eesti sisepoliitilist triaadi – riik, rahvas ja rahvus. Need kõik on omavahel seotud. President peaks valitsema ja reguleerima kõiki kolme suhet. See on tema oluline roll. Peale selle on olemas veel välispoliitiline triaad. Mailis Reps tegeleb peamiselt riigi ja rahvaga, EKRE riigi ja rahvusega, IRL rahva ja rahvuse vahekorraga, ehkki on jäänud selles ka aina sõnatumaks."

Priimägi juhtis tähelepanu ka sellele, et Lennart Meri ajal ei küsinud keegi, kas Eestil on presidenti vaja, Toomas Hendrik Ilvese ajal küsivad kõik. "Nüüd peaksime endale saama niisuguse presidendi, kelle puhul me selle küsimus taas ära unustame," märkis Priimägi.

Laadimine...Laadimine...