Majandusanalüütik tööturu tipust: madalapalgalised töökohad kaovad, kuid tööealine rahvastik väheneb

"1990. aastate madal sündimus on täna suur peavalu teenindussektorile, kes on harjunud palkama just noori töötajaid. Samas liigub töökäte vähenemine ajateljel pidevalt edasi ja puudutab peatselt kõiki majandussektoreid," rääkis SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor demograafia mõjust Eesti tööturule. 

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv

Majandusanalüütik tööturu tipust: madalapalgalised töökohad kaovad, kuid tööealine rahvastik väheneb

Toimetaja: Sandra Lepik

"1990. aastate madal sündimus on täna suur peavalu teenindussektorile, kes on harjunud palkama just noori töötajaid. Samas liigub töökäte vähenemine ajateljel pidevalt edasi ja puudutab peatselt kõiki majandussektoreid," rääkis SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor demograafia mõjust Eesti tööturule. 

Tööturg on saavutanud tipu, ent majanduskasvu aeglustumine ei tähenda tingimata olukorra kiiret halvenemist. "Madalapalgalised töökohad kaovad, kuid seda protsessi tasakaalustab tööealise rahavastiku vähenemine," tõdes Nestor. 

Tööhõive püsib kõrge

Sel nädalal avaldatud värsked tööjõu-uuringu andmed näitavad, et vaatamata euroala majanduskliima halvenemisele, püsib Eesti tööturg endiselt väga tugev. "Töötuse määr piirdus 2019. aasta esimeses kvartalis kõigest 4,7%-ga. Tööhõivemäär küündis samal ajal 67,5%-ni, mis on enam kui 2018. aasta alguses, ent vähem kui järgnenud kvartalitel," selgitas Nestor.

"Küll on kahanenud tööturul osalemise määr: 15-74-aastastest inimestest töötas või otsis tööd 70,8%, samas kui 2018. aasta I kvartalis oli see näitaja 71,4% ja järgnevatel kvartalitel veelgi kõrgem," lisas Nestor, et statistika kohaselt põhjustas tööturult eemale jäämise suurenemist peamiselt osalemine õppetöös, mitte varane pensionile minek või heitumine.

Joonis 1. Inimeste ootus kaotada järgneva 12 kuu jooksul töökoht, indeks.

"Kuigi ettevõtted on endiselt huvitatud uute inimeste värbamisest, on nende optimism eelmise aastaga võrreldes oluliselt kahanenud – seda eriti tööstuses ja ehituses," märkis Nestor, et suures pildis on tööturg saavutanud tipu. Sarnaselt on vähenenud ettevõtete hulk, kes nimetavad oma äri pidurdava tegurina tööjõupuudust. "Suurenenud on ka inimeste hirm töökaotuse ees. Mõistagi tuleb siinkohal rõhutada, et ajaloolises plaanis on viimane näitaja veel endiselt väga madal."

Tööturgu mõjutab palgasurve ja demograafia

Eesti tööturgu suunavad kaks tugevat trendi: ettevõtete kohandumine palgasurvele ja demograafia. "Neist esimest iseloomustab paari suurettevõtte hiljutine teade tootmise lõpetamisest Eestis – siinne palgatase on muutunud liiga kõrgeks."

Keskmine brutopalk jõuab tänavu 1400 euro lähedale ja ka tööandjad tunnistavad, et vähem kui 1000 eurose netopalgaga on töötaja leidmine võimatu ükskõik millisele ametikohale. "Kuigi madalad palgad on ennekõike levinud teeninduses, on kodumaiseid kliente teenindaval sektoril võimalik tööjõukulu hindadesse lihtsamini üle kanda, sest samas seisus on ka konkurendid." 

Palju keerulisemas olukorras on tööstussektor, kus suur osa toodangust müüakse välisriikidesse ja kes tegutseb valdavalt traditsioonilistes, madala tootlikkusega harudes. "Et Eesti tööstuses tehakse palju tühja tööd, iseloomustab fakt, et kui töötlevas tööstuses leidis mullu rakendust ligi 19% kõigist tööga hõivatud inimestest, siis kogu majanduses loodud lisandväärtusest andis haru kõigest 15%," lisas Nestor, et teistes Euroopa riikides on see enamasti vastupidi, sealhulgas ka Eestiga majanduslikult sarnases Leedus.

"Taoline ebakõla ei kesta igavesti ja see suhe hakkab kiire palgakasvu tingimustes paranema vähetootlike ettevõtete sulgemise kaudu," kinnitas Nestor. 

Teine suur trend on demograafia, täpsemalt nooremas tööeas olevate inimeste arvu järsk langus. "1990. aastate madal sündimus on täna suur peavalu teenindussektorile, kes on harjunud palkama just noori töötajaid. Samas liigub töökäte vähenemine ajateljel pidevalt edasi ja puudutab peatselt kõiki majandussektoreid."

Pingeid tööturul on leevendanud rahvaarvu kasv

Kuigi suremus ületab jätkuvalt sündide arvu, siis on Eesti rahvaarv sisserände abil juba neli järjestikust aastat kasvanud. Võrreldes 2015. aastaga on rahvaarv suurenenud umbes 11 500 inimese võrra ehk 0,9%.

"Eesti eristub sellega drastiliselt teistest Balti riikidest: Leedu on sama perioodi vältel kaotanud 4% oma rahvastikust ehk 127 000 inimest, Läti 3% ehk 66 000 inimest," lisas Nestor, et tähelepanuväärselt moodustab sisserändest enamuse eesti rahvusest inimeste naasmine kodumaale.

"Lisaks tagasirändele on tööturgu mõjutanud ulatuslik lühiajalise välistööjõu kaasamine," selgitas Nestor, et kõige positiivsem on selle mõju olnud ehitussektoris. "Kuigi mullused ehitusmahud ületasid isegi 2007. aasta buumi tippu, ei ole see pannud õpetajaid, arste ja bussijuhte kellut haarama ning ajutine suur nõudlus on kaetud ajutise välistööjõuga," tõdes Nestor, et kahjuks ei muuda see fakti, et pikemas plaanis on tööealise rahvastiku arvu vähenemine Eesti majanduse üks suuremaid väljakutseid.

Laadimine...Laadimine...