MAJANDUSE MOOTOR: Suurem võrdsus paneb majanduse kasvama

"Oleme lammutanud vana müüdi, mille kohaselt on ümberjagamine kasvule halb," lausub IMF uuringute osakonna juht Jonathan Oustry. "Vastupidi – ümberjagamine ebavõrdsuse vastu võitlemiseks on majandusele hea. Madalad maksud ja väike avalik sektor pole kindlasti tee rikkuseni." Eesti tahab kasvu saavutada vaesusega tegelemata ning õhukese riigi abil.

Pilt: Scanpix/ Tuhanded inimesed protestisid 2011. aastal vaesuse ja ebavõrdsuse vastu maailmas. Liikumine Occupy Wall Street levis üle maailma

MAJANDUSE MOOTOR: Suurem võrdsus paneb majanduse kasvama

Maarja-Liis Arujärv

"Oleme lammutanud vana müüdi, mille kohaselt on ümberjagamine kasvule halb," lausub IMF uuringute osakonna juht Jonathan Oustry. "Vastupidi – ümberjagamine ebavõrdsuse vastu võitlemiseks on majandusele hea. Madalad maksud ja väike avalik sektor pole kindlasti tee rikkuseni." Eesti tahab kasvu saavutada vaesusega tegelemata ning õhukese riigi abil.

Jürgen Ligi tulistas omal ajal infosõjas Rõivase eksnõuniku Ruta Arumäe pihta välja lause: "Ainuke mõte, mille Arumäe välja käis, on see, et madalapalgaliste soosimine halvendab majandusstruktuuri. Täpselt minu mõte." Ehkki nimetatud lausung jäigi pisut segaseks, nagu ka asjaolu, kas Arumäe ja Reformierakonna vahel oli tegu lihtsalt töiste või tõsiste majandusideoloogiliste erinevustega, on selge, et Ligi kui Reformierakonna ühe lipulaeva mõttemaailm on üdini parempoolne.

Madalapalgalistele mingil moel abi andmine – oluliselt suuremad alampalgad, astmeline tulumaks jne – on tänase majandusideoloogia kohaselt surmapatt ja takistab majanduskasvu. Olgugi et ka kasvu ennast ammu enam pole. Vaesus on aga jäänud.

Teisalt on just senine Eesti majandusideoloogia soosinud madalapalgaliste armee püsimist, n-ö nimetades seda konkurentsieeliseks, mis ongi viinud Eesti tühjenemiseni.

Vaesus on majanduspidur

Kui me vaatame viimast OECD uuringut, siis on Eesti arenenud riikide seas kümne kõige ebavõrdsema hulgas. Meie kõrvale jäävad sellised riigid nagu Tšiili, Mehhiko, USA, Kreeka – ehk suure ebavõrdsuse ja palgavaesusega riigid, mis on Põhjala poliitikast kaugel nagu Kuu tähtedest.

Ebavõrdsus tuleneb palgavaesusest ning Indrek Neivelti, Ülo Pärnitsa või Edgar Savisaare üleskutsed palku jõuliselt tõsta on kõlanud seni Toompea kurtidele kõrvadele. Eestis pole suhtelises vaesuses elavate inimeste hulk aastatega peaaegu kahanenud hoolimata sellest, kas majandus kasvab või mitte. Umbes viiendik inimesi elab suhtelises vaesus. Ka ärimees Peep Sooman, endine Äripäeva ajakirjanik, avastas mullu jahmatava üllatusega, et reaalpalk pole aastast 2007 sisuliselt tõusnud.

Samas on just maailma majandusorganisatsioonid, rääkimata Nobeli preemia saajatest uuringutega faktiliselt tõestanud, et liiga suur ebavõrdsus on majandusele piduriks. Ja vastupidi – suurem võrdsus ühiskonnas viib majandust edasi. Näiteks rahvusvaheline valuutafond IMF viskas üleilmse majandusuuringu toel üle parda parempoolsete vana argumendi, et ümberjagamine on kahjulik. Vastupidi – IMF-i uuring toetab Nobeli majanduspreemia saaja Joseph Stiglitzi seisukohta, kes on öelnud, et ebavõrdsus on majanduskasvu pidur.

"Äärmuslik ebavõrdsus pole mitte üksnes moraalselt aktsepteerimatu, ta on ka majandusele halb," lausub IMF uuringute osakonna juht Jonathan Oustry. "IMF on lammutanud vana müüdi, mille kohaselt on ümberjagamine kasvule halb. /-/ Ümberjagamise meetmed ebavõrdsuse vastu võitlemiseks on majandusele head. Madalad maksud ja väike avalik sektor pole kindlasti tee rikkuseni."

Ebavõrdsed riigid vaesemad

IMF ülemaailmne uuring näitas, et maad, kus on suurem ebavõrdsus, kannatavad selgelt suuremate majandusprobleemide käes ehk nende majanduskasv on väiksem kui riikides, kes jagasid sissetulekuid võrdsemalt. Pole ka ime – praegu on Rootsil majanduskasv 3,9%, Eesti majandus aga seisab sama hästi kui paigal.

Ka reitinguagentuur Stan-dard&Poors tuli aasta-paar tagasi välja sarnase uuringuga USA kohta, öeldes, et suurenev ebavõrdsus Ameerikas teeb riigi haavatavaks buumi ja languse tsüklitele ja aeglustab majanduse paranemist. "Majanduslik ebavõrdsus on jõudnud äärmuseni ja sellega peab tegelema, sest see hävitab kasvu," lausus Beth Ann Bovino, juhtiv majandusteadlane firmas Standard &Poor.

Eesti majandusideoloogia seisab aga seni Thatcheri ja Reagani nn nõrgumisteoorial, mis väidab, et anname rikastumisele kasvuhoonetingimused ja küll majanduskasv teeb iseenesest kogu riigi ja rahva rikkaks. Tänaseks on selge, et viimased 30 aastat on maailmas viidud läbi eksperiment täielikult ebaõnnestunud.

Reagani teooria aegunud

Nobelist Joseph Stiglitz ütleb, et Reagani aegne majandusteooria on üdini vale. "1988–2008 kasvas rikkaima 1% vara 60%. Keskklassi sissetulekud pole aga ligi 40 aastaga üldse kasvanud ja vaesema osa sissetulekud on isegi vähenenud," rääkis ta. "Kui majandussüsteem ei suurenda enamike inimeste sissetulekuid, siis see majandus on vilets ja ei täida oma ülesannet."

USA presidendikandidaat, demokraat Hillary Clinton leidis sama. "Nõrgumisteooria tuleb lõplikult sügavale maha matta," lausus ta. "Me ei saa minna tagasi ebaõnnestunud majanduspraktikate juurde, vaid peame looma majanduse, mis toob kasu kõigile."

Ka Eestile on meist väljaspoolt korduvalt soovitatud luua võrdsemat ühiskonda. IMF on meil soovitanud vähendada madalapalgaliste maksukoormust ja viia sisse võimalik astmeline tulumaks. Samuti võtta kasutusele kinnisvara- ja automaks – mõlema vara maksustamise osas oleme praegu Euroopas selgelt viimaste seas.

Vaesus ja ebavõrdsus ei kao ka majanduse kasvades, vaid vastupidi – meie majandus ei hakka mitte kunagi õitsema enne, kui me ei jaga majanduse vilju ehk ressursse õiglasemalt.

Jürgen ja Taavi, lõpetage madalate palkade soosimine! Siis tõestate, et tunnete majandust tegelikult.

---

Noored ameeriklased toetavad aina rohkem vasakpoolsust

"Põhimotivaatoriks, miks paljud noored ühendriiklased oma pilgud sotsialismile suunavad, on peaaegu täielik kaasaegse Ameerika kapitalismi lagunemine," ütles The American Prospect peatoimetaja Harold Meyerson.

"Viimase 35 aasta regulatsioonideta, ametiühinguteta ja kasuahne kapitalism on tootnud vaid rekordtasemel ebavõrdsust," lisas Meyerson.
"Sandersi kampaania on eemaldanud sotsialismilt selle kunagise stigma. Nõukogude liidu kokkuvarisemine andis noortele ameeriklastele võimaluse samastada sotsialismi Lääne-Euroopa sotsiaaldemokraatlike riikidega, milles kannatatakse palju vähem majandusliku ebavõrduse käes, kui nende kodumaal," nentis väljaande Meyerson The Guardiani arvamusloos. "Põhimotivaatoriks, miks paljud noored ühendriiklased oma pilgud sotsialismile suunanud on, on peaaegu täielik kaasaegse Ameerika kapitalismi lagunemine. Kunagine regulatsioonide, ametiühingute ja poolsotsialiseeritud 20. sajandi keskpaiga kapitalism, mis sünnitas elujõulise keskklassi, on kadunud.

Viimase 35 aasta regulatsioonideta, ametiühinguteta ja kasuahne kapitalism on tootnud vaid rekordtasemel ebavõrdsust, keskklassi kokku kuivatanud ja vähendanud noorte võimalusi, samal ajal nende majanduslikku koormat kasvatades."

USA rahvas toetab üha rohkem Bernie Sandersi maailmavaadet ning nimetab ka iseennast julgelt sotsialistideks.

Laadimine...Laadimine...