Majanduskomisjon: Rail Baltic võiks majanduskriisi leevendada

Majanduskomisjon: Rail Baltic võiks majanduskriisi leevendada (1)

Toimetaja: Sandra Lepik

09. juuni 2020

"Lisaks on see suurprojekt saanud praeguse kriisi valguses veel uue tähenduse ja eesmärgi, nimelt pakub see Eesti ettevõtjaile ja inimestele tööd ja võimalusi kriisist väljumiseks," märkis Riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester.

Riigikogu majanduskomisjon sai tänasel istungil ülevaate Rail Balticu rajamise projekti Eesti osa vahearuandest, komisjoni hinnangul võiks projekt olla üks võimalus majanduskriisi leevendada, vahendas BNS.

Sester märkis, et raudteetrassi loomise puhul on kõige tähtsam see, et kõik Eestit sisesed alamprojektid on töös.

“Lisaks on see suurprojekt saanud praeguse kriisi valguses veel uue tähenduse ja eesmärgi, nimelt pakub see Eesti ettevõtjaile ja inimestele tööd ja võimalusi kriisist väljumiseks,” sõnas Sester.

Seni astutud samme võib Sesteri sõnul jagada laias laastus kolmeks – juba lõpetatud ja lähiajal käivituvad uuringud, teiseks Rail Balticu raudteetrassiks vajalike maade omandamine ning kolmandaks projekteerimine ja ehitamine.

“Ka uuringud võib jagada kaheks. Üks uuringute teema, mille tulemusi tuleb täie rangusega arvestada, on keskkonnaalased uuringud. Need uuringud puudutavad näiteks rabade olukorda ja lindude elupaiku,” ütles Sester.

“Teine teema on konkreetselt raudteetrassi ehitamist puudutavad uuringud – näiteks see, kuidas kasutada ehituseks põlevkivituhka või kaevanduste aherainet, või näiteks see, millised lahendused on parimad Rail Balticu ja sadamate koostoimeks,” täpsustas ta.

Sester lisas, et aprilli seisuga on omandatud 54 ehitamiseks vajalikku maatükki, käimas on protsessid ligi 160 maatüki omandamiseks.

“Põhitrassi maade omandamine on kavas lõpule viia 2022. aasta lõpuks. Kuigi oleme kuulnud, kuidas maade omandamine on kohati inimlikult mõistetavatel põhjustel takerdunud, loodan, et osapooled leiavad ettenähtud ajaks kõiki pooli rahuldava kompromissi,” ütles Sester.

Rail Baltic on uus rajatav Euroopa rööpmelaiusega kiirraudtee, mis ühendab Balti riigid Lääne-Euroopa raudteevõrguga. Raudtee pikkus läbi kolme Balti riigi on 870 kilomeetrit, sellest Eestis 213 kilomeetrit.

Raudtee ja sellega kaasnevate rajatiste ehitusmaksumuseks on praegu kooskõlas 2017. aastal valminud Rail Balticu tasuvusanalüüsi tulemustega arvestatud kokku 5,8 miljardit eurot.

Eesti territooriumil on raudtee maksumus vastavalt 2018. aastal täpsustatud Rail Balticu Eesti osa eelprojektile ligi 1,59 miljardit eurot.

Komisjonile tutvustasid vahearuannet majandus- ja taristuminister Taavi Aas, Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Tõnu Grünberg ja Rail Balticu projekti koordinaator Kristjan Kaunissaare.

Kommentaarid (1)

šnitti Saaremaalt

10. juuni 2020 08:13

Juhul kui Balti Rööpa all mõeldaks ühendusteed raudteed siis oluline veoste maht ja reisijate arv ja aeg kiirus. Kuid loomulikult võib Balti Rööbast vaadata vaba raha evitamise vaatenurgast kas mitte sovettid usinalt Saaremaal raudteed rajanud. Ja miks siis Eurus teistmoodi kui on vabu vahendeid siis muudkui evita. Kuid midagi asjalikumalt asisemat rajada Baltikumis hiid laoplats neegermeestele mis nad muudkui töllerdavad üle Euroopa kõigil ammu villand. Seega kõik miljonid ja miljonid neegermehed hiid laoplatsile Baltikumi ümmardus ja kasimine eest ja takka. Ladestatud neegermeestele vahelduseks teat särtsuks Paarituse Raudtee rajamine parajalt Baltikumi ja Süda-Euroopa vahel Balti Rööbas seega Mutti ja muttide rõõmuks lausa lustiks. Miljonite ja miljonite tarimine paarituse eesmärgil igati sihipärane lausa asine tegevus ja lusti rohkem lusti. Kuid kui kaugel ollakse Saaremaa raudteega teab keegi? Kui piisav on neegermeeste hulk Süda-Euroopas kui mitu miljonit neegermeest on piisav. Või kümme miljonit neegermeest muudkui tari.

Sobimatu Vasta

1. Kommentaaride avaldamine ja vastutus.

Pealinna kommentaarikeskus on tehniline vahend, mis võimaldab kasutajatel avaldada oma kommentaare. Pealinn ei toimeta kommentaare. Kommentaari autor vastutab kommentaari sisu ning avaldamise eest. Tasub teadvustada, et Eesti kohtupraktikas on lahendeid, mille kohaselt kommentaari autor on saanud kommentaari sisu eest karistada.

2. Mis on halvad kommentaarid?

Pealinn keelab kirjutada kommentaare, mis ei vasta sisult hea tava reeglitele.
Need on kommentaarid, mis:

sisaldavad ähvardusi;
sisaldavad solvanguid;
õhutavad vaenule ja vägivallale;
sisaldavad üleskutseid ebaseaduslikele tegevustele;
sisaldavad isikuandmeid (isikukood, info isiku tervisliku seisundi kohta, kodune aadress, telefoninumber);
on kirjutatud teise isiku nime all;
sisaldavad teemaväliseid linke, spämmi ja reklaami;
on sisutud ja/või teemavälised;
sisaldavad ebatsensuursed väljendusi ja labasusi;
kutsuvad üles narkootikumide või relvade kasutamisele;
on kirjutatud võõrkeelsena või mitte ladina tähestikus.

Sellise sisuga kommentaarid eksivad hea tava reeglite vastu. Pealinnal on õigus sellised kommentaarid kustutada ja piirata nende autorite ligipääsu kommentaaride kirjutamisele. Inimestelt, kes rikuvad sihiteadlikult reegleid, võidakse võtta kommenteerimise võimalus.

3. Milline on hea kommentaar?
Hea kommentaar:

sisaldab lisainfot vastaval teemal
avaldab isiklikku arvamust koos põhjendusega
arvustab inimeste mõtteid, mitte isikuid endid
kommenteerib artikli tugevaid ja nõrku külgi
austab kommentaaride kirjutajaid ja lugejaid
on teravmeelne või huumorikas

4. Teata sobimatust kommentaarist. Notice-and-take-down.
Sobimatu kommentaari avastamisel palume sellest teavitada. Selleks on iga kommentaari küljes nupp “Teata sobimatust kommentaarist”. Pealinn lähtub kommentaaride jälgimisel notice-and-take-down printsiibist – kasutajat kutsutakse üles halvast kommentaarist teatama (notice), toimetus vaatab laekunud teateid ja reageerib vastavalt kommentaari kustutades (take-down) või heaks kiites. Toimetus jälgib laekuvaid teateid regulaarselt ja kõrvaldab reegleid eiravad kommentaarid esimesel võimalusel. Esmajärjekorras tegeletakse kasutajaid isiklikult puudutanud kommentaaridega.