Maksuamet hakkab riigi eest trahve sisse nõudma

"Teatud funktsioonides võtab riik kohtutäiturite töö enda kanda. Kuid elatisraha võlglastega jääb endiselt tegelema kohtutäiturid," ütles valitsuse pressikonverentsil Riigihalduse minister Jaak Aab. Tema sõnul võimaldab Justiitsministeeriumi planeeritav täitemenetluse reform riigi nõuded ja erinevad trahvid: nõuded isikute ja ettevõtete vastu, koondada kokku ühte kohta ehk Maksu ja Tolliameti pädevusse.

Pilt: Scanpix
Majandus Eesti

Maksuamet hakkab riigi eest trahve sisse nõudma

Toimetaja: Juuli Nemvalts

"Teatud funktsioonides võtab riik kohtutäiturite töö enda kanda. Kuid elatisraha võlglastega jääb endiselt tegelema kohtutäiturid," ütles valitsuse pressikonverentsil Riigihalduse minister Jaak Aab. Tema sõnul võimaldab Justiitsministeeriumi planeeritav täitemenetluse reform riigi nõuded ja erinevad trahvid: nõuded isikute ja ettevõtete vastu, koondada kokku ühte kohta ehk Maksu ja Tolliameti pädevusse.

Riik planeerib läbi Maksu- ja Tolliameti hakata rakendama riiginõuete (näiteks trahvid, viivised, ettekirjutused) täitmisele pööramiseks automatiseeritud protsesse, millega arvestatakse võlgnike õigustega oluliselt vähem kui kohtutäiturid seda täitemenetluses teevad. Seejuures jäävad kõik senised riiginõuded kohtutäiturite menetlusse ning võimalik muudatus puudutab vaid tulevasi võimalikke riiginõudeid.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (KPK) hinnangul jääb aga uue täitemenetluse süsteemi rakendusel kaotajaks Eesti inimene, sest suurendab bürokraatiat ja loob ebavõrdust sissenõudjate ja võlgnike hulgas. Kontakt võlgnikuga muudetakse anonüümseks ja suhted erinevate ametitega segaseks. Segadust hakkab võlgnikule tekitama olukord, kus ta peab teadma, millisel ajal on riiginõue tekkinud ja kas see on kohtutäituri või maksuameti menetluses.

"Kui täna suhtleb võlgnik kõikides küsimustes vaid kohtutäituriga, kelle ülesandeks on anda vastused ja teha vajalikud toimingud, siis uue süsteemi puhul peab riiginõude võlgnik pidevalt mõistatama, millise asutuse (sissenõudev riigiasutus, EMTA või kohtutäitur) pädevuses on konkreetse küsimuse lahendamine," sõnas KPK kantsler Kristi Hunt. Tema sõnul on Koda riigi poolt ellu kutsutud organisatsioon, kes tegutseb avalikkuse huvides ja on vahelüli riigi ja kodanike vahel jälgides menetlustoimingute korrektsust nii seadusandja kui ka inimese poolt vaadatuna.

Muudatuste rakendumisel võib tekkida lihtsustumise asemel võlgnikule lisaprobleem, sest kui võlgnikul on pangakonto parasjagu tühi, kuid tal on maksuameti hinnangul müüdavat vara, siis antakse nõude täitmine ikkagi kohtutäituri menetlusse ning võlgnik peab maksma lisaks kohtutäituri tasule tasu ka maksuametile. "Siinkohal saabki ring täis ning kalli, bürokraatliku ja keerulise riigisüsteemi tulemusel jõuab võlgnik jällegi kohtutäituri juurde - seega oleks tegu toimiva süsteemi lõhkumisega, mitte selle parendamisega," lisas Kristi Hunt. 

Hundi sõnul on kõige pikem seaduserahu periood olnud 4 kuud – viimased 10 aastat on pidevalt muudetud ja täiendatud mentelustoimingutega seotud seadusandlust.  "Meie ettepanekul tuleks kogu praegu toimiva täitemenetluse süsteemi pea peale pööramise asemel auditeerida täitemenetluse efektiivsuse tõstmiseks kogu täitemenetluse õigusaktide kogumit, et saaks selle teha selgemaks ning ühtlasemaks," sõnas Kristi Hunt. 

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojas nõustatakse personaalselt aastas ca 4000 võlgnikku.  Lisaks on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda omalt poolt astunud  samme inimeste vastutustundliku finantskäitumise ning seadusekuulekuse tõstmise suunas, sest ellu on kutsutud tasuta võlanõustamine "Kohtu Täituriga" ning gümnaasiumiastmele teemakohased koolitused, kus noortele selgitatakse korrektse finantskäitumise põhialuseid. 

Laadimine...Laadimine...