Maksumaksja raha läheb osavalt Eesti rikkaimate sidefirmade tasku?

Rikkad telekomifirmad kavatsevad kaaperdada 74 miljoni euro riigi raha eest ehitatud magistraalvõrgud, mille eesmärgiks oli viia sideteenused iga maainimeseni, väitis Estwini projekti looja Olav Harjo, kes lahkus seetõttu ametist.

Pilt: Scanpix

Maksumaksja raha läheb osavalt Eesti rikkaimate sidefirmade tasku?

Virkko Lepassalu

Rikkad telekomifirmad kavatsevad kaaperdada 74 miljoni euro riigi raha eest ehitatud magistraalvõrgud, mille eesmärgiks oli viia sideteenused iga maainimeseni, väitis Estwini projekti looja Olav Harjo, kes lahkus seetõttu ametist.

Estwini projekt peaks viima kiire side igasse Eesti väikekülla. Projekti elluviimiseks moodustasid Elisa, Tele2 ja Eesti Telekom lairiba ehk kaasaegse kiire internetikaabli igasse külla kohalevedamise sihtasutuse (ELASA). Kiire kaabelinternet on meil võrreldes teiste riikidega üsna vähe levinud. Eestis omab seda 1,13% elanikest, EL-i keskmiselt on lairibaühendus 1,58%, aga näiteks Lätis 8,68% ja Rootsis 10,38% elanikest.

Möödunud nädalal esines "Eesti esiinternetiseerija" ehk ELASA juhatuse liige Olav Harjo avaldusega, et 74 mln eurot maksvaid ja peatselt rajatavaid kaabelvõrke ähvardab kaaperdamine, sest need peaksid pärast valmisehitamist minema telekomifirmade eraomandusse.

ELASA nõukogu on asunud vasturünnakule, süüdistades Harjot omakorda rahalistes kuritarvitustes. Ometi on tänavu kevadel võrkude tuleviku üle muret avaldanud ka Riigikontroll.

74 mln eurone kingitus?

ELASA asutamisel investeerisid kõik asutajad ehk eelmainitud telekomifirmad sinna kokku 0,5 mln eurot. Kogu EstWin kiudoptiliste kaablitega võrgu väljaehitamine läheb maksma u 74 mln eurot. Suurem osa rahast tuleb toetusena riigi käest. 2009-2014 on riik kulutanud lairiba kaablite laialivedamisele ligikaudu 28 miljonit eurot EL-i toetusi. Aastatel 2015-2020 plaanitakse samaks otstarbeks anda veel umbes 41 miljonit eurot toetusi. Nüüd on siis oht, et ELASA asutajad saavad 0,5 miljoni euro eest 74 miljonit eurot maksva võrgu, ehk nende investeering kasvab 148 korda.

"Riigiabi eest mobiilside firmadele magistraalvõrgu rajamine ei ole konkurentsi olukorra parandamine," teatas ELASA tänaseks ametist tagasi kutsutud juht Olav Harjo. "Sellel puudub igasugune stimuleeriv mõju ning tegemist on keelatud riigiabiga."

Harjo sõnul peab EstWin võrk jääma kas iseseisvana sihtasutusse või minema riigi omandisse. Vastasel juhul kaotab riik võrgu üle igasuguse kontrolli. "Juba ainuüksi mobiilimastide ühendamiseks avaliku raha andmine on keelatud riigiabi," põrutas Harjo. "Aga lisaks sellele soovivad mobiilside firmad, et ELASA ehitaks välja paralleelsed võrgud olemasolevate valguskaablitega, kuna vastasel juhul jääksid osa firmade mastid ühendamata."

Harjo väitel on mobiilsidefirmadel piisavalt raha, et ise võrke ehitada, mitte selleks maksumaksja raha kasutada. Näiteks Elisa Eesti AS-l oli 2014 aasta lõpus väljavõtmata kasumit kogunenud ligi 163 miljonit eurot.

Mõningaid paralleele võib ELASA asjas koguni tõmmata Tallinna Sadamaga. Mõlemaid haldab majandusministeerium ja mõlema kohta valmis Riigikontrolli audit, mis kalevi alla lükati. ELASA nõukogu esimees, seal sidefirmat Elisa esindav Andrus Kaarelson asus vasturünnakule. ELASA nõukogu kutsus Harjo juhatusest tagasi, kuna too olevat usalduse kaotanud. Harjo oli Kaarelsoni sõnul endale maksnud tasu ELASA tütarettevõtte alt, milleks puudus nõukogu luba. Summad olevat "piisavalt suured".

Süüdistused, et ELASA tegevus kujutab endast telekomifirmadele antavat keelatud riigiabi, lükkas Kaarelson ümber: "Kõik ELASA arendusprojektid ja nende rahastamispõhimõtted vastavad Euroopa Liidu infoühiskonna jaoks mõeldud toetuste põhimõtetele."
Kaarelson kujundas muljet, et Harjo varjab probleemi tõstatamisega hoopis oma segaseid rahaasju. Harjo sõnul töötas nii tema kui ka teised firma töötajad ka ELASA tütarfirmas, ja jutt, et nõukogu seda ei teadnud, on vale. "See, et meil oli sellel teemal nõukogus vaidlus, on õige," lausus Harjo. "Kuna nõukogus on uusi liikmeid, siis kõik ei olnud selle teemaga kursis."

Miks otsustas aga Harjo just praegu selle teemaga avalikkuse ette tulla? Tegelikult on skeem, et maksumaksja rahaga rajatud võrgud lähevad hiljem eratelekomide eraomandisse, ju pikka aega n-ö avaliku saladusena teada. "Me oleme paljusid neid teemasid ka majandusministeeriumis arutanud," ütles Harjo. "Midagi on ju ka paremaks läinud. /.../ Aga kõik see käib liiga aeglaselt ning tihti ei võeta probleeme ka tõsiselt. Ma loodan, et nüüd võetakse mind natuke tõsisemalt."

Harjo lisas, et "esimesed nõukogu liikmed olid väga eestimeelsed ning me saime võrku rajada päriselt Eesti huvisid arvestades. Mida edasi aga läks, seda enam hakkas koos uute nõukogu liikmetega domineerima operaatorite ärihuvi."

Ei tohi olla operaatorite kontrolli all

Harjo sõnul peaks võrk olema Eestile kasulik ka veel 50 aasta pärast. "Sellepärast ei tohi see olla kolme suure operaatori kontrolli all," selgitas ta. "Majandusministeeriumi huve esindab ELASA-s üks liige, ning mina küll ei ole aru saanud, kuidas ta Eesti huve esindab. Ehk jah, see on pigem formaalsus."

Kaarelson väitis taas enesekindlalt, et Olav Harjo kaotas nõukogu usalduse, sest maksis ELASA tütarettevõtte kaudu nõukogu teadmata iseendale palka ilma kirjaliku lepinguta. "Nõukogu leidis üksmeelselt, et taolise käitumisega kaotas Olav Harjo usalduse," lisas Kaarelson.

 

Loe ka: 

Eesti võib iga ukseni ülikiire interneti vedamisele käega lüüa

Laadimine...Laadimine...