"Igaljuhul on oluline, et inimesel oleks oma lähedane isik olemas. Osadel juhtudel on selleks lähedaseks partner, aga me teame, et kahjuks teeb see mõnikord hoopis õnnetumaks,” nentis sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar.

“Me kõik väärime heaolu ja tahame võimaldada seda ka lastele ja lastelastele, sest hoolitud lastest kasvavad hoolivad täiskavanud,” rääkis Eesti Pereteraapia Ühingu esinaine Jelena Põldsam üleeuroopalisel pereterapeutide konverentsil, mis toimus tänavu esmakordselt Eestis, Eesti Pereteraapia Ühingu eestvedamisel.

“Isolatsiooni jäetud noorte käed ulatuvad sageli nutimaailma või mõnuainete järgi,” nentis Põldsam, lisades, et ka vanemaid inimesi ei tohi unustada.   

Eestis on jätkuvalt koduvägivalla juhtumite arv liiga suur. “Sageli saadakse peksa seal, kus peaks olema kõige turvalisem – kodus,” nentis Põldsam. “Selle ennetamise nimel on tähtis, et me oleme liikunud rääkimise suunas, et ohvrid saaksid abi,” lisas Põldsam, et teadliku ja järjepideva perepoliitika kujundamise põhimõtteks on panustamine ennetustöösse.

Jõukatele ühiskondadele omane valikute paljusus tähendab seda, et sünnib vähe lapsi või nad sünnivad lihtsalt hiljem. “Me peame toetama igat peret nii palju, et soovitud lapsed ei jääks sündimata ja et puhkuselt tööturule tagasi tulevad vanemad ei peaks saama negatiivse suhtumise osaliseks.”

Perede mitmekesisus on üüratu

Kuna tänapäeval aktsepteeritakse ühiskonnas aina rohkem erinevaid peremudeleid, tuleb uurida, kas peremudeli sisu mõjutab inimeste heaolu. “Igaljuhul on oluline, et inimesel oleks oma lähedane isik olemas. Osadel juhtudel on selleks lähedaseks partner, aga me teame, et kahjuks teeb see mõnikord inimesed hoopis õnnetumaks,” nentis Ainsaar.

Perede funktsioneerimist ja toimetulekut mõjutavad eelkõige keskkond – mida keerulisem on majanduslikult peredel toime tulla, seda halvem. “Lapsevanema heaolu koosneb majanduslikust toimetulekust, tervisest, usust riiki ja demokraatiasse ja sotsiaalsetest suhetest perekonnas,” loetles Ainsaar. 

Perekonnamudeli ja heaolu vaheline seos on riigiti üsna erinev. “Euroopas elavad umbes 60% 15-100-aastatest inimestest mingis partnerlussuhtes,” kinnitas Ainsaar. 

Ainsaar tutvustas uuringut, kus osalesid 20-55-aastased inimesed Euroopast. “Skandinaavia riikides elab kõige rohkem neid inimesi, kes elavad mingis partnerlussuhtes, sõltumata registreerimisest. Lapsed ja partner on umbes pooltel inimestel Euroopas,” kinnitas Ainsaar.

Ainult lastega üksikvanemaid on 7%. Peremudeleid, kus on partner, aga mitte laps, on 18% ning täitsa üksikuid inimesi on 29%. “Ainult lastega elamine on rohkem naiste saatus, seejuures üksikuid inimesi ehk ilma partneri ja lasteta inimesi on rohkem meeste seas.”

Kõige rohkem üksikuid inimesi on Itaalias, kõige vähem aga Islandis. Ainult koos partneriga elavaid inimesi on eelkõige Leedus ja Saksamaal. Nii lapse ja kaaslasega peresid on enim Islandis ja Iisraelis. 

Inimestele meeldib enim elada vaid partneriga

Euroopa tasandil on kõige rohkem rahul need inimesed, kellel on ainult partner, teisel kohal on elu partneri ja lapsega. Kõige vähem ollakse rahul siis, kui on ainult laps. “See pilt erineb meeste ja naiste puhul, sest üksikvanemlus mõjub naistele halvemalt kui meestele. Huvitav on ka see, et päris üksi olla on naistele mõnevõrra parem variant kui meestele.” 

Kõige suurema muutuse läbi ajaloo on põhjustanud üksikvanemlus ehk inimesed on üha rohkem õnnelikumad, kui neil on vähemalt üks laps. “Seda sellepärast, et Euroopas käib riikide vahel justkui võistlus, et kes suudab rohkem ära teha lastega perekondade jaoks.”

Seevastu Itaalias ei tee üksi olemine inimesi õnnetumaks, vaid see põhjustab täpselt sama palju heaolu kui lastega peredes. Portugalis ja Venemaal teeb perekonna keskmisest õnnetumaks see, kui ei ole üldse lapsi. “On ka riike, kui lapsed teevad inimesed just pigem õnnetuks, näiteks Poola.” 

Kõige õnnelikumad üksikvanemad on Skandinaaviariikides. “Kindlasti on see seotud sealse perepoliitikaga, kuid teine asi on vanemate käitumine, sest nendes riikides on vastutustunne ekspere ees suurem kui mujal.”