MARE LIIGER: Meie õpilased on julmad mitte pagulaste, vaid kaasõpilaste suhtes

"Probleem ei ole pagulastes, vaid üldises empaatia puudumises. Pagulaste probleem on kõrvaline, kuna kõik see jookseb ühte suure probleemi kokku – ühiskonna väärtused. Eesti inimeste ja õpilaste väärtustega on väga tõsised lood ja on rängad probleemid. Empaatiat pole võimalik õpetada pagulaste suhtes, empaatia puudumine on üleüldine," ütles arst Mare Liiger. "Meie õpilased on julmad mitte pagulaste suhtes, vaid kaasõpilaste suhtes, sealt tulebki koolivägivald."

Pilt: Scanpix

MARE LIIGER: Meie õpilased on julmad mitte pagulaste, vaid kaasõpilaste suhtes

Dmitri Povilaitis

"Probleem ei ole pagulastes, vaid üldises empaatia puudumises. Pagulaste probleem on kõrvaline, kuna kõik see jookseb ühte suure probleemi kokku – ühiskonna väärtused. Eesti inimeste ja õpilaste väärtustega on väga tõsised lood ja on rängad probleemid. Empaatiat pole võimalik õpetada pagulaste suhtes, empaatia puudumine on üleüldine," ütles arst Mare Liiger. "Meie õpilased on julmad mitte pagulaste suhtes, vaid kaasõpilaste suhtes, sealt tulebki koolivägivald."

Terava kriitika alla on langenud haridusministeeriumi otsus hakata koolides õpetama empaatiat ja leplikkust sisserändajate vastu. Endise kiirabiarsti ja praeguse Lapimaa Muonio tervisekeskuse arsti Mare Liigeri sõnul peaks õpetama lastele empaatiat kõigi inimeste vastu ning kaasinimesega arvestamise õpetamisega oleks pidanud alustama juba aastaid tagasi, mitte alles siis, kui vallandunud pagulaskriis on jõudnud meie õuele.

Mare Liigeri sõnul oleks koolides pidanud empaatiat õpetama hakkama juba kümme aastat tagasi. "Empaatia õpetamine lastele oli minu elutöö, mis katkes aastal 2013. Probleem ei ole pagulastes, vaid üldises empaatia puudumises. Pagulaste probleem on kõrvaline, kuna kõik see jookseb ühte suure probleemi kokku – ühiskonna väärtused," nentis Liiger. "Eesti inimeste ja õpilaste väärtustega on väga tõsised lood ja on rängad probleemid. Empaatiat pole võimalik õpetada pagulaste suhtes, empaatia puudumine on üleüldine."

"See, mis on toimunud viimase 20 aasta jooksul Eesti inimeste väärtushinnangutes on traagiline ja paraku on seda ka teaduslikult uuritud. Aga küsimus on hoopis laiem: vaatame seda meeletu viha, mis on kõigi vastu," rääkis Liiger. "Jutt ei ole erinevast nahavärvist, vaid ka nendest, kes ei saa elus piisavalt hästi hakkama. Hoolimatus on märgatavalt laiem."

Liiger rõhutas, et peaks õpetama kõigi enda kõrval olevate inimeste märkamist, kuna ainult pagulaste teema käsitlemine on töötamine ühes suunas. "Meie õpilased on julmad mitte pagulaste suhtes, vaid kaasõpilaste suhtes, sealt tulebki koolivägivald. Need, kes on teistest vähem võimekad, kel on kehvemad riided ja pere toimetulek, saavad kannatada koolis," loetles ta.

Mare Liigeri hinnangul peaks koolides õpetama, et ühiskond ei koosne üldnimetustest, nagu "luuser" või "pagulane", ühiskond koosneb inimestest, üksikutest persoonidest. "Mina näen küll Soomes pagulasi, kes töötavad, õpivad keelt. Paraku enamus pagulastest kannavad ühte ühist tunnust veel – neil on kultuurne ühtsus Soome riigiga. Näiteks paljud kristlased tulevad Soome Süüriast ja teistest riikides, kus neid piinati ja taga kiusati," märkis Liiger. "Nad õpivad keele ära, nad töötavad ja mina töötan koos nendega, nad on võrratud inimesed."

Paraku ei ole Liigeri sõnul kõik pagulased vääritimõistetud üdini head inimesed.  "Ma näen ka noori mehi, kes käivad kalmistutel ja roojavad soomlaste haudade peale, lükkavad riste ümber, irvitavad, võtavad kõike seda videosse ja panevad internetti üles," nentis Liiger. "Asi ei ole sõnas "pagulane", vaid sõnas "inimene". Inimesena me saame mõista üksteist ja inimeste tegusid hukka. Me ei saa mõista hukka gruppi "pagulastest" ja me ei tohi öelda, et kõik, kes juhuslikud siia tulevad on lõputult head ja neid peab sallima. Samas ei tohi ka öelda, et kõik on pahad."

"Me peame õpetama lastele hoolivust, õpetama neid mõistma, aitama, mitte nii, et me eristame suurt gruppi, mida me nüüd ei aktsepteeri. Ja selliseid asju ei tohi teha korraga, Brüsseli diktaadiga, sest Eestis pole hoolivust ja empaatiatunnet. Laste väärtused tulevad vanematelt ja ühiskonnalt," märkis Liiger.

Liigeri sõnul peaks lastega nende väärtusest rääkima. "Peab küsima lastelt ja seletama neile, mis on tähtis elus, mis teeb õnnelikuks? Kas edukus iga hinna eest teeb õnnelikuks? Kas see, et su vanemad on elanud lõputut tööelu ja tänu sellele sul on uhkem auto kui teistel ja parem maja kui teistel, kas sa oled selle võrra õnnelikum?"

"Meil on kõigil ainult üks elu, mis on meeletult väärtuslik ja habras, see võib iga kell katki minna. Kahjuks praegustel õpilastel on esikohal "mina". "Mina olen tähtis ja teised ei ole." Ei ole võimalik õpetada lapsi märkama kui meedias kajastatakse samal ajal ühe kinnisvarafirma juhi sõnu, et inimest, kes on 40-45 aastat vana, pole enam võimalik välja õpetada isegi koristajaks," sõnas Liiger. "See kurjus valgub alla ja lapsed kopeerivad selle kenasti ära. Kala läheb mädanema peast."

"Kui koolides hakatakse suunama õpetamist pagulaste järgi, et me oleme sallimatud pagulaste suhtes, väga vabandan, aga Eesti riik on sallimatu oma kodanike suhtes. Kui riik sallib oma kodanike, siis ka kodanik hakkab sallima mitte ainult riiki, vaid hakkab märkama kaaskodanikke," rääkis Liiger. "EL-i roolimängud Eesti koolides on naljanumber."

Projekti "Salliv kool" eestvedaja Eleri Pilliroo sõnul on vale arvata, et koolikiusamisega ei tegeleta. Kuna jätkuvalt on see probleem Eestis suur siis on mitmeid asutusi ja ühendusi ka selle probleemi lahendamiseks jõud ühendanud. Selleks ühendavaks jõuks sai Kiusamisvaba Haridustee kontseptsioon, kus praeguse hetkega on esindatud T.O.R.E, KiVa, Vaikuseminutid, Lastekaitse Liit, Eesti Õpilasesinduste Liidu projekt Salliv Kool, Tartu Ülikooli eetikakeskus, Tervise Arengu Instituut ning samuti Haridus- ja Teadusministeerium. Lisaks sellele, et oleme kaardistanud ühised eesmärgid kiusamisvastases võitluses on ka igal eraldiseisval liikmel omad eesmärgid ning ka iseseisvad tegevused.

"Ajaga muutuvad kiusamise platvormid ning ülemaailmse rändega ka sihtgrupid. Sõjapõgenikega arvestamine kiusamisvastases võitluses on oluline ja me ei saa sellest üle ega ümber. Kindlasti peame meie omalt poolt toonitama, et ei ole tegu nüüd üksiku tegevusega, et kiusamist vähendada," rõhutas Pilliroog.

"Võtame näiteks meie projekti Salliv Kool. Meie eesmärk on käsitleda koolikeskkonda, kui ühtset tervikut. Kõik inimesed (õpilased, õpetajad, tugispetsialistid), nemad on meie sihtgrupp. Meie eesmärk on kasvatada sallivama mõtlemisega kooli. Ja paratamatult see eeldab ka erinevate sotsiaalsete gruppide tolereerimist. Meie jaoks ei mängi rolli õpilase sugu, rass, värvus - need on ainult detailid. Meie jaoks on oluline, et iga õpilane saaks õppida turvalises koolikeskkonnas," selgitas Pilliroog

"Meie ühiskonnas mitmeid hoolivaid ning appi tõttavaid inimesi. Neid tuuakse lihtsalt vähem esile. Kui meie riigi jaoks on see suur probleem, siis peaks kindlasti sellega tegelema. Aga vastupidi positiivses võtmes. Näitama eeskuju ning koos asju lahendama," sõnas Pilliroog.

Laadimine...Laadimine...