Marek Strandberg: Eesti pruun keskkonnapoliitika on silmakirjalik ja ebainimlik

"Eestis ollakse looduse orjapidajad ja öeldakse, et meie majandus kukub kokku, kui me hakkame kliimaleppeid täitma," ütles poliitik ja keskkonnaspetsialist Marek  trandberg lisades, et samasugust olukorda võiks illustreerida Ameerika kodusõja näitel, kus lõunaosariigid uskusid, et nende majandus muutub olematuks, kui orje enam ei peeta.

Pilt: Scanpix

Marek Strandberg: Eesti pruun keskkonnapoliitika on silmakirjalik ja ebainimlik (2)

Kairi Ervald

"Eestis ollakse looduse orjapidajad ja öeldakse, et meie majandus kukub kokku, kui me hakkame kliimaleppeid täitma," ütles poliitik ja keskkonnaspetsialist Marek  trandberg lisades, et samasugust olukorda võiks illustreerida Ameerika kodusõja näitel, kus lõunaosariigid uskusid, et nende majandus muutub olematuks, kui orje enam ei peeta.

Keskkonnaekspert Marek Strandbergi sõnul räägitakse juba ligi 25 aastat sellest, et Eesti ei saa põlevkivist loobuda. "See võigas retooriline loosung on samastatav kõrtsiga, mis deklareerib, et homsest pakume tasuta õlut. See retoorika on kestnud aastaid ja tulemus on metsamajanduses, kus ilmselgelt metsakeskkonda ei hinnata, juba käes," nentis  Strandberg. "Meil arvatakse, et metsa raiumine on rohkem väärt kui metsast marjade või seente korjamine. Metsa raiumisega muutub aga koheselt ka metsakooslus ja seent metsa uuesti külvata ei saa."

 

Magame majanduslikke võimalusi maha

 

Strandberg selgitas, et fossiilkütusemajandus, millele Eestis endiselt ollakse keskendunud, on tegelikult juba ammu eilne päev ja kui kümmekond aastat tagasi oleks tehtud kannapööre ja orienteerutud taastuvenergia tehnoloogiate suuremale kasutuselevõtule, siis oleks täna tuule- või päikeseparkide tõttu hõivatud inimeste hulk suurem kui praegu põlevkivi ja söekaevandustes Ida-Virumaal.  "Sisuline integratsioon tähendab seda, et inimene saab liikuda töökohta, kus tekib ka teine kultuuriline kontekst. Sest kui inimene läbib keelekursused aga tal pole kellegagi suhelda, siis lakkab ka tema keeleoskus olemast," lisas Strandberg rõhutades, et kliimamajandus ja ökomajandus on väga tihedalt integratsiooniga seotud.

 

 

Tekkinud olukorras võiks Strandbergi sõnul näha algpõhjusena poliitiliselt ambitsioonikate inimeste otsuste rida, keda toetavad ja on toetanud kõikvõimalikud maavarade potentsiaalsed kasutajad ja kaevajad. "Loodetakse, et poliitikas kasvab peale uus põlvkond, kes hindab keskkonda enam, kuid praegu tundub, et see noorem põlvkond on pigem küüniline ja keskkonnateemat kui majanduse olulist alust eitav," nentis Strandberg.

 

Iganenud "pruun" poliitika

 

Strandberg märkis, et muud lootust keskkonnateadlikkuse tõstmisel ilmselt ei ole kui see, et uued peale kasvavad põlvkonnad saavad paremini aru söekivimajanduse lootusetusest. "Kyoto leppest lähtuvalt on  põhiküsimus selles, kuidas takistada bioloogilise mitmekesisuse ehk liikide arvukuse vähenemine, sest praegusel juhul see siiski toimub ja kogu põllumajandus ja energeetika kütab seda tagant," sõnas Strandberg.

 

Strandberg jätkas, et enam ei saa tuua väiteks seda, et Eesti on nii väike ja seega ei saa suures osas protsesse mõjutada. Väide, et "ärge muretsege, kõik on korras" on Strandbergi sõnul poeetiline ekvilibristika, mida ka keskkonnaminister on levitanud.  "Faktiliselt võiks öelda, et tegelikult liigutakse suunas, mis on ülimalt kehv ja halvas valguses Eesti mõttemaailma näitav," sõnas Strandberg.

 

Strandbergi hinnangul on väidetav majandusliku kahju tekkimine söekivist loobumise korral alusetu, sest juba praegu makstakse energia eest rohkem kui kunagi varem. Kõige suurem poliitiline illusioon on tema sõnul aga see, et väidetakse, et taastuvenergia eest makstakse juba niigi palju  "Me maksame juba täna palju rohkem. Kõige enam on kasvanud energiahinnad ja energiaaktsiisid ja kõige rohkem teenitakse söekivi ehk pruuni energia koju toimetamise eest," rääkis Strandberg.

 

E- riigi silmakirjalikkus

 

Strandberg selgitas, et kui ühelt poolt väidetakse, et me oleme e-riik ja meie tänavatel sõidavad ringi postirobotid ja teisalt toodetakse igapäevane energia kõige jõhkramal moel looduslikku ökosüsteemi kahjustades. "Ma loodan väga sügavalt, et "pruunilt" mõtlev, nii looduse kui inimvaenulik võimukandjate kamp pühitakse lähimate aastate jooksul. Neil ei saa olla kohta, sest see on täiesti ebainimlik," sõnas Strandberg.

 

Strandberg lisas, et vaadates seda, mis toimub metsamajanduses on selge, et ettevõtjatel on raha vaja. "Praegu toimub selgelt metsade laastamine. Praegune uus tselluloositehas orienteerub arusaamale, et Hiinas toodetakse rohkem kaupu, mida pakendada. Väite peale, et me hakkame Eesti metsi maha võtma selle pärast, et Hiina tooteid pakendad, võiks oksendama hakata," lõpetas Strandberg.

 

Seaduselüngad keskkonnale kasu ei too

Värske uuring paljastab, et vaid kolm riiki - Rootsi, Saksamaa ja Prantsusmaa, on teinud oma poliitikas piisavalt suuri muutuseid, et täita Pariisi kliimaleppes seatud eesmärke. Eesti on 27 riigi seas alles 10. kohal, saades sajast võimalikust punktist vaid 28.

Kümnendale kohale tõusis Eesti peamiselt seetõttu, et  on seadnud endale pika-ajalise eesmärgi ning soovib hakata kliimaleppe järgimist tihedamalt kontrollima. Muus osas  jääb meie kliimapoliitika hetkel nõrgaks - välja tuuakse nii maakasutuse piiramisest keeldumist kui heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) ülejääkide oma positsiooni parandamiseks ära kasutamine. "Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut, mis lubab üheksal riigil kasutada ETSi, et saavutada jõupingutuste jagamise määruses (ESR) seatud eesmärgid. Tegelikkuses õõnestab see kliimamuutustega võitlemist ETS-i mitteomavas sektoris ja selle tulemusena Euroopa Liidu kogu heitmemäär tegelikkuses kasvab," nendivad uuringu autorid. "Suurem osa riikidest tahavad jätta seadustesse augud, et nad saaksid äritegevusega vanamoodi edasi minna."

 

 

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...