Kaitseministeeriumi asekantsleri konkursil ainsa kandidaadina sõelale jäänud Margus Kolga ametisse nimetamine on endiselt lahtine ja meediakära tekitanud konkurss peatati.

Sellest, et Kolgast saab uus kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler, räägiti juunis kulisside taga juba kindlas kõneviisis. Ta oli konkursil jäänud ainsaks kandidaadiks, sest kõrvale oli heidetud ministeeriumis vastakaid tundeid tekitanud Leo Kunnas. Ühtlasi oli Kolga kaitseministeeriumi enda soosik – just Sakala tänava majast teda konkursile osalema kutsutigi, vahendas BNS EPL-i.

Samas mõisteti Kolga 2003. aastal samal ametikohal kaitsepoliitika asekantslerina töötades süüdi kuritegudes. Ta oli kuue aasta vältel tellinud ligi miljoni krooni eest tõlketöid oma ema firmalt. Samuti tegi ta töid tellides kõrvalisele inimesele teatavaks riigisaladuse ning pärast kriminaalmenetluse alustamist võltsis ministeeriumi ja tõlkefirma lepingut. Ta astus tagasi, kandis 50 000-kroonise karistuse ja jätkas peatselt lennukat karjääri riigiteenistuses. Seadus seda tollal ei keelanud ning Kolgat iseloomustatakse tänaseni väga võimeka juhi ja julgeolekueksperdina.

17. juunil, vahetult pärast seda, kui Eesti Päevaleht Kolga asekantsleriks valimise eetilisuse kohta riigiasutustelt aru päris, vajutasid otsustajad pidurit. Pärastlõunal kogunema pidanud tippjuhtide valikukomisjon ei võtnud Kolga küsimust arutusele, sest kohale jättis tulemata võtmeisik – kaitseministeeriumi asekantsler.

Peamiselt riigi tippjuhtidest koosnev komisjon tuli taas kokku juuli esimesel päeval. Kolgaga, kes töötab viimaseid nädalaid Eesti saadikuna ÜRO-s, peeti videosilla vahendusel intervjuu. Jõuti üksmeelele, et kandidaat on igati pädev ja sobiks ametikohale kui valatult.

Kõhklused tekkisid valiku seaduslikkuses. Kahe aasta eest jõustunud avaliku teenistuse seadus ütleb, et riigivastase kuriteo, Kolga puhul riigisaladuse avalikustamise puhul, ei tohi inimest riigiteenistusse võtta. Esimesel juulil jäigi komisjonil otsus tegemata – mitu juristiharidusega liiget ei leidnud üksmeelt, kas seda tohiks teha või mitte.

Kaks päeva hiljem pöördus sama küsimusega halduskohtusse ja kaitsepolitseisse konkursilt välja tõrjutud Leo Kunnas. Ta vaidlustas komisjoni otsuse Kolga konkursile lubada. „Ootan selgeid vastuseid, kas seadused on täitmiseks või mitte. See on selge juhtum ja sama hästi võiksime Herman Simmile andestada,” rääkis ta.

EPL-i andmeil pöördus Kolga omakorda mõni päev hiljem õiguskantsleri poole. Kolga kinnitas pöördumist, oma sõnul tegi ta seda oma kodunikuõigusi kasutades, isiklikust huvist. Ta päris, kas Eesti seadusandlus vastab põhiseadusele ja rahvusvahelistele inimõiguste konventsioonidele. Küsimus on tõenäoliselt samas 2013. aastal jõustunud avaliku teenistuse seaduse pügalas, mis keelab avalikku teenistusse võtmist ka siis, kui kuriteost on möödas aastaid või aastakümneid, ja selle sätte proportsionaalsuses. Võib juhtuda, et Kolga ei saa enam väljaspool välisministeeriumit riigitööd teha.

Järgmine kord koguneb komisjon tõenäoliselt augusti alguses, kuid arvatavasti ei tehta Kolga küsimuses otsust veel niipea. Jutumiga lähedalt kursis olevad ametnikud räägivad kui ühest suust, et kaalul on rohkem kui asekantsleri töökoht. Äraütlemine võiks tähendada, et Kolga ei saa enam kunagi väljaspool välisministeeriumit riigitööd teha. Kuid laua taga on arutatud sedagi, kas tema praegune riigipalgal olemine on kohane. Räägitakse, et olukord on keerulisem, kui pealtnäha paistab, ja on tõenäoline, et komisjoni koosolekutele võidakse kaasata uusi eksperte.

Välisministeerium kinnitab praegu, et Kolga võeti ministeeriumi palgale 2007. aastal tollase seadusandluse alusel. Sellest ajast on ta töötanud ministeeriumis julgeolekupoliitika osakonna juhataja ja seejärel ÜRO saadikuna New Yorgis, seda käsitletakse sama töösuhtena ning seega leitakse, et 2013. aasta seadusemuudatusel ei saa olla tagasiulatuvat jõudu. Töö New Yorgis lõppeb Kolgal lähinädalatel. Mis saab edasi, on praegu lahtine.