Margus Viigimaa: eestlaste südametervis liigub paremuse suunas

"Kuni 65-aastaste seas on südame veresoonkonna haigustesse suremus seni olnud kõrgeim 90ndate keskel. Toonased näitajad  on tänaseks langenud 50% ja see on väga suur saavutus," ütles südamearst Margus Viigimaa.

Pilt: Scanpix

Margus Viigimaa: eestlaste südametervis liigub paremuse suunas

"Kuni 65-aastaste seas on südame veresoonkonna haigustesse suremus seni olnud kõrgeim 90ndate keskel. Toonased näitajad  on tänaseks langenud 50% ja see on väga suur saavutus," ütles südamearst Margus Viigimaa.

Viigimaa nentis Vikerraadio saates "Huvitaja. Südame tervis", et kuna meie algpositisoon südame tervise osas oli väga vilets peame soomlastele järele jõudmiseks veel kõvasti tööd tegema. "Euroopa keskmisele tasemele jõudmiseks peame tööd aga veelgi rohkem tegema."

50% südame ja veresoonte tervisest sõltub tohtri sõnul teadusuuringute põhjal inimene enda käitumisest. "Veel kümme aastat tagasi sellele tähelepanu ei pööratud, kuigi olukord südame tervisega oli Eestis kehv. Südamele ei  meeldi näiteks negatiivsed emotsioonid, see kui vihastame, kurvastame, oleme kadedad.  Negatiivsed emotsioonid tekitavad veres muutuseid nagu südamelöögi sageduse tõusu, millest võivad tekkida südame rütmihäired. Muutuste kuhjumine võib viia südamehaiguste tekkeni.  Ka ülemäärane stress pole väga hea. Pinget peab elus olema, aga kõike tasakaalukalt."

Rääkides riskiteguritest soovitas Viigimaa südame tervena püsimiseks eelkõige mitte suitsetada. "Suitsetamine on südamele kõige hullem asi, see kahjustab südame veresooni, põhjustab pahaloomuliste kasvajate teket, kopsuhaigus ja kõrgvererõhutõbe. Viimane on maailma suurim tapja ja invaliidsuse põhjustaja. Südameinfarkti riskitegurid on ka kõrge veresuhkur, halb kolesterool ja ülekaalulisus. Südamele teevad head liikumine, uni, tasakaalustatud toitumine ja korras närvisüsteem."

Oma lemmik liikumisharrastusega tuleb arsti viitel tegeleda vähemalt kaks korda nädalas, mõõdukalt. Istumise periood ei tohiks kesta aga mitte üle tunni, misjärel tuleks natukene kas niisama või treppidel kõndida. "Selline vahelduv tegevus ei lase tekkida veres muutusi, mis kahjustavad veresooni. Pool tundi reibast kõndimist päevas hoiab ja kaitseb juba suure osa südamest. Tervisenäitajate puhul tasub vaadata aga inimest tervikuna, mitte ainult ühte konkreetset numbrit. Vaadata, kui vana inimene on, palju kaalub, milline on tema pärilikkuse risk. Kui inimese riskid on väljaselgitatud, saab hakata tähelepanu juhtima elustiili muutusele. See on aga kõige raskem. Pööre tervislikuma eluviisi poole saab sageli ajendi, kui mingisugused näitajad või  summaarne risk on liiga kõrge. Näiteks ülikõrge kolesteroolitasemega patsiendil võib juba teisemeeas tekkida infarkt. Nii et, see on väga ohtlik seisund."

Südameveresoonkonna haiguste osas on Viigimaa andmeil pärilikkuse aspekt meesliinis oluliselt kehvem kui naisliinis.  "Meessool on riskid selle haiguse osas juba varasemas eas, naissugu on hormonaalselt päris hästi kaitstud kuni 50nda eluaastani. Hiljem aga riskid võrdsustuvad. Südameinfarkti ja ajuinsuldi puhul langeb aga naissoo kaitsev aspekt ära. Mida varem kaebused tekivad ehk 30nda-40nda eluea alguses, seda suurem on tõenäosus südameinfarkti ennetada."

Viigimaa lisas, et kogu tervise suureks aluseks on harmooniline paarisuhe. "Teaduslikult on uuritud ja leitud, et üksi elavad mehed on tunduvalt vähem tervislikud. On ka näha, et inimesed, kes toituvad tervislikult tegelevad ka kehalise treeninguga."

Laadimine...Laadimine...