Marje Josing: mida vähem alkoholitarbimist, seda vähem laipu

"Nägin pealkirja, et noormees hukkus asjaolude kokkulangemise tõttu. See kõik on väga traagiline, aga räägime nii nagu asi on. Purjus peaga öösel külma ilmaga välja tulles võib lõpp olla väga fataalne," tõdes Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing, kelle sõnul võiks kehtestada ka meelelahutusasutustes alkoholimüügi piirangu, et peo lõpus jääks aega kainenemiseks. Väiksem alkoholitarbimine tähendab väiksemat kahju. "Laipu on vähem," ütles Josing.

Pilt: Scanpix

Marje Josing: mida vähem alkoholitarbimist, seda vähem laipu

Triin Oja

"Nägin pealkirja, et noormees hukkus asjaolude kokkulangemise tõttu. See kõik on väga traagiline, aga räägime nii nagu asi on. Purjus peaga öösel külma ilmaga välja tulles võib lõpp olla väga fataalne," tõdes Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing, kelle sõnul võiks kehtestada ka meelelahutusasutustes alkoholimüügi piirangu, et peo lõpus jääks aega kainenemiseks. Väiksem alkoholitarbimine tähendab väiksemat kahju. "Laipu on vähem," ütles Josing.

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing tõdes Tervise Arengu Instituudi alkoholikonverentsil "Noortele suunatud ennetus - mida teha ja mida mitte", et tarbitud absoluutalkoholinumber ei tähenda mitte midagi, tarvis on näha, mis on nende numbrite taga.

"Meie alkoholitarbimine langeb neljandat aastat järjest. Tore, kui ühiskonnas on väiksem alkoholitarbimine, on väiksemad ka kahjud. Laipu on vähem," rääkis Josing, kelle sõnul on 2014. aasta 11,1 liitrilt 2016. aasta 9,9 liitri tasemele langenud absoluutalkoholi tarbimine inimese kohta siiski liiga kõrge.

635 alkoholile kaotatud elu aastas

"Meil on nii vähe inimesi, et iga inimene on arvel. Üle poole tuhande inimese saab surma läbi alkoholi, " märkis Josin. Eelmisel aastal põhjustas alkohol 635 inimese surma, sealhulgas oli otseselt alkoholitarbimisega seotud surmasid 465.

Koos alkoholitarbimisega vähenevad ka liiklusõnnetused, tuleõnnetused ja uppumised ning ka purjuspeaga kukkumised.

Baaridesse kellajalised müügipiirangud

Väga kurb pilt on Josingu sõnul aga alkoholijoobes alajahtumisega hukkumine, millest viimaseks näiteks on eelmisel hukkunud 20-aastase noormehe juhtu. "Nägin pealkirja, et noormees hukkus asjaolude kokkulangemise tõttu. See kõik on väga traagiline aga räägime nii nagu asi on, purjus peaga öösel külma ilmaga kuskilt välja tulles võib lõpp olla väga fataalne," tõdes Josing.

Sääraste kurbade juhtumite vältimiseks võiks Josingu sõnul kehtestada ka meelelahutusasutustes alkoholimüügi piirangu. "Siis jääks aega ka kainenemiseks," rääkis Josing. 

Probleemiks on Josingu sõnul ka alkoholiga seotud enesetapud. "Neid tehakse kahjuks tihti siis, kui ei olda päris adekvaatsed," ütles Josing lisades, et koos alkoholitarbimise vähenemisega on kahanenud ka enesetappude arv.

Soovituslikust piirnormist tarbime pole rohkem

Josing tõdes, et alkoholiturg ei ole lihtne turg ja lihtsalt reguleeritav. "Alkoholitarbimine on väga mitme muutujaga valem, siin ei ole lihtsaid lahendusi," rääkis ta. "Eesti on suutnud aastast 2007 vähendada absoluutalkoholi tarbimist 14,8 liitrilt 9,9 liitrile."

"WHO soovituslik absoluutalkoholitarbimine aastas inimese kohta on maksimaalselt 6 liitrit. Mingis mõttes oleme saavutanud küll edusamme, kuid meil on veel pikk tee minna," nentis Josing, kelle sõnul on ka meie naaberriikide seas neid, kelle aastane tarbimine on meist väiksem. Erilist märkimist väärib Norra, kus tarbitakse aastas 6,8 liitrit absoluutalkoholi.

Populaarseim jook on õlu

Tihti arvatakse Josingu sõnul, et Konjunktuuriinstituudi statistikas toodud 9,9 liitri hulgas on ka välismaalaste tarbimine, mis ei vasta tõele. "kui võtaksime ainult müüginumbreid oleks legaalne müük oluliselt suurem - 15,3 liitrit täiskasvanu hulka," märkis ta.

Läti ostudelt võib sellele arvule Josingu sõnul 0,8 liitrit juurde liita ning Josingu sõnul võib oodata, et sellel aastal tuleb see number tunduvalt suurem.  alkoholitarbimine ei jaotu ühtlaselt elanike vahel, on 5ndik inimesi, kes üldse ei tarbi, neid kes tarbivad väga minimaalselt aga ka neid kes on tarbimisega väga hädas

Suurima osa aastas tarbitud absoluutalkoholist tuleb õllest - 4,2 liitrit. Kange alkoholi tarbimine on aga vähenenud moodustades nüüd 3,6 liitrit absoluutalkoholi kogusest, 2011. aastal oli see 4,8 liitrit. Noorte seas on aga selgelt populaarseim jook siider.

Rahvas nõuab alkoreklaamide keelamist

Eesti ühiskonna hoiak annab Josingu sõnul aluse täiendavate piiravate meetmete kasutusele võtmist, kuid ühe murekohana tõi ta välja selle, et Eesti riigi tulu aktsiisimaksudest on teiste riikidega võrreldes suhteliselt suur. "See on ohukoht. Kui ehitame eelarve üles pahede maksustamisele ja kui juhtubki nii, et tarbitakse vähem, mis siis saab?" ütles Josing, kelle hinnangul võiks hinna asemel hakata mõjutama alkoholi tarbimist muude meetmetega.

Eesti tarbijad peavad kõige olulisemaks alkoholitarbimise probleemiks  purjuspeaga rooli istumist aga ka avalikku vägivalda, kodust vägivalda ja laste ning noorte joomist.

Alkoholireklaami keelamisse suhtuvad eestlased Josingu sõnul soosivalt. "Reklaami tolereeritakse alkoholi enda müügikohtades, aga massiivne reklaam võiks avaliku arvamuse seisukohalt olla tunduvalt piiratum," märkis Josing. "Ka müügil võiks alkohol olla vaid alkopoodides või toidupoodides eraldi osakonnas."

 

Laadimine...Laadimine...