Mart Helme: Danske rahapesu viitab poliitilisele korruptsioonile

Kuigi kauaaegse rahandusministri Jürgen Ligi kritiseerimine on õigustatud, sest ta oli finantsinspektsiooni nõukogu esimees, on tähelepanuta jäänud Ligi roll 2006. aastal valitsuse juurde moodustatud rahapesu ja terrorismi tõkestava komisjoni juhina aastatel 2009-2014, leiab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme. Tema hinnangul võlgnevad ka sise- ja justiitsministrid nagu Lang, Michal, Pevkur, Pihl, Pomerants ja Vaher avalikkusele selgituse, miks neile alluv politsei ei tegelenud rahapesu takistamisega Eestis.

Pilt: Scanpix

Mart Helme: Danske rahapesu viitab poliitilisele korruptsioonile (11)

Toimetaja: Moonika Tuul

Kuigi kauaaegse rahandusministri Jürgen Ligi kritiseerimine on õigustatud, sest ta oli finantsinspektsiooni nõukogu esimees, on tähelepanuta jäänud Ligi roll 2006. aastal valitsuse juurde moodustatud rahapesu ja terrorismi tõkestava komisjoni juhina aastatel 2009-2014, leiab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme. Tema hinnangul võlgnevad ka sise- ja justiitsministrid nagu Lang, Michal, Pevkur, Pihl, Pomerants ja Vaher avalikkusele selgituse, miks neile alluv politsei ei tegelenud rahapesu takistamisega Eestis.

Üha suuremaid mõõtmeid võttev rahapesuskandaal Eestis ei ole ainult Danske panga või selle siinse filiaali hiigelmõõtmetes kuritegu, vaid tegu on Eesti julgeolekut ohustava juhtumiga, kus liiga paljud asjaolud viitavad kõige kõrgemal tasemel toimunud poliitilisele korruptsioonile, leiab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme.

"Hetkel on fookuses küll finantsinspektsiooni leige ja tulemuseta järelevalve ning õigustatud kriitika kauaaegse rahandusministri Jürgen Ligi suhtes, kes oli finantsinspektsiooni nõukogu esimees. Aga tähelepanuta on jäänud Ligi roll 2006. aastal valitsuse juurde moodustatud rahapesu ja terrorismi tõkestava komisjoni juhina aastatel 2009-2014," ütles Helme.

"Vastust vajab küsimus, miks uurimisorganid ei teinud ühtegi tõsist katset rahapesu takistada ning sellega seotud inimesi karistada. Sellises kosmilises mõõtkavas mafioosse ja terroristliku raha liikumine läbi Eesti oleks pidanud panema tegutsema nii kapo, prokuratuuri kui politsei rahapesu andmebüroo. Tänaseks on selge, et kõigile neile asutustele laekus korduvalt infot ning kaebusi, mis kõik summutati. Süsteemne kinnimätsimine ja tegevusetus nii pikalt kestnud ja ulatusliku kuriteo puhul tekitab küsimuse: kas selleks oli poliitiline tellimus? Kui, siis kelle poolt? Kas motiiviks oli korruptsioon ehk kinni maksmine või midagi muud?" küsis Helme.

Ta juhib tähelepanu, et kümne aasta jooksul, vahemikus 2005-2015, olid justiitsministriteks reformierakondlased Rein Lang, Kristen Michal ja Hanno Pevkur. "Prokuratuur eiras sel perioodil süstemaatiliselt Danske kohta tehtud kuriteoteateid, lõpetades kõik uurimised väidetava perspektiivituse tõttu. Sellesse perioodi jääb ka aktiivne kilekotiraha liikumine ämma kappidest Reformierakonna kassasse. Siseministriteks olid sel perioodil sots Jüri Pihl, IRL-i liikmed Marko Pomerants ja Ken-Marti Vaher ning reformierakondlane Hanno Pevkur. Kõik nad võlgnevad avalikkusele selgituse, miks neile alluv politsei ei tegelenud rahapesu takistamisega Eestis," ütles Helme.

"Küsida tuleb ka seda, kust see raha pärit oli ning mis selle rahaga edasi tehti. Nii suure summa puhul ei ole tõsiseltvõetav väita, et tegemist oli Venemaal korruptiivselt saadud tuluga. Asjaolu, et rahapesu uurivad ka USA võimud, viitab pigem sellele, et tegemist võis olla Põhja-Korea tuumarelvaprogrammi soetussummadega, mis liikusid Venemaa kaudu läbi Eesti kuhugi edasi."

Helme sõnul ei ole võimalik, et nii suur raha liikus Venemaalt välja, ilma et sealsed eriteenistused poleks sellega seotud olnud. "Võime oletada, et FSB ja GRU olid skeemis osalised ning kasutasid pestud raha oma tegevuse rahastamiseks Läänes, muu hulgas Eestis. Kuidas on võimalik, et kapo ei võtnud ligi kümne aasta jooksul selle takistamiseks mitte midagi ette? Kui palju on see raha korrumpeerinud Eesti poliitilist ja majanduslikku eliiti? Kui palju on see raha lisaks sõjaväe tippudele korrumpeerinud luurete tippe?" küsis Helme.

"Asjaolu, et ei kapo, prokuratuur, politsei, finantsinspektsioon ega valitsuse erikomisjon võtnud midagi ette pöörase koguse kriminaalse ja terroristliku raha liikumise takistamiseks tekitab paratamatult kahtluse, et kõige kõrgemal poliitilisel tasemel oli otsustatud sellel lasta toimuda. Eesti riigil on traagiline kogemus eelmise iseseisvusperioodi ajast, kui Venemaa riiklik kuld ning soodsad kontsessioonid korrumpeeris ära siinse poliitilise ladviku. Tulemuseks oli hääletu alistumine ostetavate poliitikute ja sõjaväejuhtide poolt siis, kui oleks tulnud vastu hakata. Kui Eestis ei suudeta Danske mädapaiset lahti lõigata, on sellel Eesti riiklusele katastroofilised tagajärjed," rääkis Helme.

11 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...