Mart Helme: Eesti seisab ISISe nimekirjas

"Riikliku iseseisvuse seisukohast on Eesti probleem loomulikult Venemaa. Siin pole üldse võimalik kaksipidi mõelda. Terrorirünnakute seisukohast on meie oht vaieldamatult ISIS, kelle nimekirjas me kahtlemata oleme," sõnas Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Mart Helme.

Pilt: Scanpix

Mart Helme: Eesti seisab ISISe nimekirjas (1)

"Riikliku iseseisvuse seisukohast on Eesti probleem loomulikult Venemaa. Siin pole üldse võimalik kaksipidi mõelda. Terrorirünnakute seisukohast on meie oht vaieldamatult ISIS, kelle nimekirjas me kahtlemata oleme," sõnas Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Mart Helme.

Helme nentis Tallinna TV saates "Horisont", ISISe nimekirja sattumise on Eesti ise põhjustanud. "Oleme ju osalenud kõikides koalitsioonides Afganistaanis ja Iraagis. Oleme instruktorid. Meie missioonimehed on Liibanonis, Süürias ja mitmel pool mujal. Ilmselt pole me aga propagandistlikult väga isuäratav sihtmärk. Kui Londonis,  Pariisis või mujal suuremas keskuses kedagi tapetakse, levib see info koheselt üle terve maailma. Kui aga Tallinnas tapetakse, sellest loomulikult kirjutatakse ja räägitakse, aga see on kindlasti märksa madalama uudisekünnise ja –väärtusega sündmus."

Helme lisas, et arvestada tuleb ka seda, et erinevalt Lääne-Euroopa riikidest pole Eestis suuri islamikogukondi. "Lääne-Euroopas on islamikogukonnad järjepidevalt kasvanud II Maailmasõja lõpust alates, meil on siin eelkõige nõukogudeaegne islamikogukondade pärand ja enamasti pole need radikaalsed. On võimalus, et islamikogukonnad meil seoses rändekriisiga tekivad. Kui siin radikaliseerunud rakukesed tekivad, muutub oht päris tõsiseks."

Helme möönis, et ainult toore jõuga ei ole võimalik islamirühmitusi maha suruda, vaid mitte-radikaliseerunud elanikkonna enda poole meelitamiseks ja maharahustamiseks tuleb kasutada  ka väga tugevaid majanduslikke mõjutamise hoobasid ning luureteenistust. "Isegi kui ISIS  jõuga maha suruda, isegi kui neil moraal langeb ja neist suur osa laiali jookseb, jääb mingi tuumik, kes hakkab saatma terroriste Euroopasse ja Ameerikasse ning meil hakkavad pommid plahvatama siinsamas. See on väga terav küsimus, mille keskses rollis  on luureteenistused."

Helme hinnangul peavad luureteenistused välja selgitama, kes on ISISe liidrid, kus on nende ajukeskused, kus planeeritakse operatsioone, kuhu suunatakse enesetaputerroriste. "See on väga keeruline ja ressursimahukas tegevus. Lihtsat lahendust selles teemas ei ole, ainult nipsust siin ühtegi küsimust ei lahenda."

Rääkides Eesti suhetest Venemaaga märkis Helme, et need on entroopilises seisus. Suhted funktsioneerivad, ent efektiivselt mitte. "Pikaajaline diplomaatiline konflikt vältab Venemaaga 1991. aastast. Vene väed õnnestus Eestist välja viia tohutu rahvusvahelise survega. Me üksi ei oleks iialgi saavutanud seda, et Venemaa oleks nõustunud täielikult lahkuma. Nad oleks kindlasti püüdnud kohalolekut säilitada Paldiskis ja Ämari lennuväljal. Tol ajal oli Venemaa majanduslik seis äärmiselt vilets ning Jeltsin osteti sisuliselt raha ja muu abiga ära."

Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Ants Laaneots märkis saates, et nii ISISe sise- kui välispoliitika on terror.  "See viis ka selleni, et araabia riigid, Saudi Araabia pööras neile selja. Selleks ajaks oli aga ISIS juba niivõrd palju jõudu kogunud. ISIS töötab väga efektiivselt propaganda valdkonnas, näiteks Ameerika andmete järgi oletatakse, et ISISega ühineb iga kuu umbes 1000 võitlejat. Tervikuna on nende relvajõud väga tugevad."

Laaneots nentis, et Euroopa sai möödunud aastal valusa õppetunni. "Läinud aasta septembris avaldas Euroopa esimest korda oma riikides asuvate illegaalsete põgenike arvu, see oli  üle 630 000. Islamiriigid avaldasid seepeale, et koos illegaalidega on Euroopasse saadetud umbes 1000 võitlejat. Lääne-Euroopa jäi siis sportliku huviga ootama, mis juhtuma hakkab. Oodatigi seni, kuni Pariisis ja Brüsselis inimesed tapeti. Aasta lõpuks saabus Euroopasse 1,3 miljonit põgenikku, kelledega on nüüd hädas sisuliselt kõik arenenud riigid."

Eesti pluss julgeoleku seisukohast on Laaneotsa hinnangul see, et asume immigrantide jaoks geograafiliselt perifeerias ega paku neile suurt huvi. Immigrandid püüavad saada jõukatesse maadesse nagu Saksamaa, Rootsi, Norra.

Aastatega on süvenenud Laaneotsa veendumus, et Eesti suurim julgeoleku oht on siiski Venemaa. "2005 - 2010 anti Venemaal välja kogumik, mida võib nimetada Putini Venemaa doktriiniks.  Raamatud on kirjutatud Kremli tellimusel. Doktriini järgi on Venemaa endale võtnud  lähimaks strateegiliseks ülesandeks taastada kontroll postnõukogu ruumi üle ehk taastada Venemaa impeerium vähemalt endise Nõukogude Liidu piirides. Venemaa lõplik strateegiline eesmärk on saada globaalseks administraatoriks, tõugates troonilt Ameerika Ühendriigid."

Oht Venemaalt on Laaneotsa sõnul Eestile reaalselt olemas. Meie plussiks nimetas ta seda, et oleme integreeritud nii Euroliitu kui NATOsse. "Kui Venemaa astuks meie vastu, astuks ta NATO vastu. Seepärast olemegi taotlenud, et Eestis asuks NATO vägede kontinent. Nii saame näidata, et meie liitlased on siin. Geograafiliselt on meid lääne poolt raske kaitsta, seepärast peame NATO vägede kontinenti ka suurendama. Seda on vaja, et näidata Venemaale, et siin ei mängita, et meie taga on NATO. "

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...