Max Kaur: Estonia laevahuku asjaolud ei saa jääda igavesti saladuseks

"Rohkem kui kaks aastakümmet on piisavalt pikk aeg, et tõde toimunu kohta avalikkuse ette tuua. "Estonia" laevahukku silmas pidades peaksid avalikult rääkima hakkama kõigepealt tolleaegsed juhid ja ametnikud, kellel on tõenäoliselt toimunu kohta rohkem ja hoopis täpsemat informatsiooni. Kas on siis juhus, et selle laevahuku ümber tiirles KGB agent Herman Simm?" küsib kolm lähedast kaotanud Max Kaur.

Pilt: Scanpix

Max Kaur: Estonia laevahuku asjaolud ei saa jääda igavesti saladuseks

"Estoniaga" igaveseks lahkunute lähedane Max Kaur, Kesknädal

"Rohkem kui kaks aastakümmet on piisavalt pikk aeg, et tõde toimunu kohta avalikkuse ette tuua. "Estonia" laevahukku silmas pidades peaksid avalikult rääkima hakkama kõigepealt tolleaegsed juhid ja ametnikud, kellel on tõenäoliselt toimunu kohta rohkem ja hoopis täpsemat informatsiooni. Kas on siis juhus, et selle laevahuku ümber tiirles KGB agent Herman Simm?" küsib kolm lähedast kaotanud Max Kaur.

Tänaseks on selge, et tegemist polnud õnnetusega, vaid kuriteoga. Olen ka ise asjaga otse seotud, kuna kaotasin õnnetuses kolm lähedast inimest – vanaema oli reisijate hulgas, õde ja tüdruksõber laevapersonali seas. 852 inimese uppumine ei saa jääda tänases ühiskonnas lõputult saladuselooriga kaetuks.

Rohkem kui kaks aastakümmet on piisavalt pikk aeg, et tõde toimunu kohta avalikkuse ette tuua. Estonia laevahukku silmas pidades peaksid avalikult rääkima hakkama kõigepealt tolleaegsed juhid ja ametnikud, kellel on tõenäoliselt toimunu kohta rohkem ja hoopis täpsemat informatsiooni. Kas on siis juhus, et selle laevahuku ümber tiirles KGB agent Herman Simm?

Hermann Simm asjaga seotud?

Parvlaeva Estonia huku päevil tegutses Harjumaal politseiprefektina Herman Simm. See oli tähtis lõik, kuna käis veider tegevus Paldiski ülevõtmiseksl või hoopis kuritegelikuks paljaksvarastamiseks.

Just Harjumaal paiknesid siis veel Vene väeosad, mille sõjarelvastuse vastu tunti huvi siin- ja sealpool ookeani, ning mida veeti Estonial. Meie võimud peaksid Simmi käest Estonia kohta tõe kätte saama. Oli ju Simm teatud isikute usaldusalune ning temast tehti õige pea Eesti politseipealik. Kuna riigireetur Simm pani kindlasti pihta ka Ameerika saladused, siis andkem ta USA-le välja. Ameerikas on reeturitele elektritool ja küll see paneb ka Simmi laulma.

On kahetsusväärne, et Eesti võimud ei pinninud riigireetur Dressenit, kes politseidirektorina samuti valdas informatsiooni laevahuku kohta. Selgitusi ja vastuseid peaksid hakkama andma tolleaegsed Soome, Rootsi ning EL ja NATO juhid, et lõpuks selgitada välja asjaolud seoses laeval toimunuga.

Millal selguvad tõelised laevahuku põhjused?

On hästi teada, et ajal, kui Estonia läks reisile 28. septembril 1994. aastal, toimusid Läänemerel sõjalised õppused. Siinjuures ei saa välistada eksitavaid või mitteeksitavaid laske laeva pihta. On arusaamatu, miks laevad, kes hetkel just õppusi läbi viisid, ei viinud läbi päästeoperatsiooni tsiviilelanike päästmiseks. Ning miks kõigest sellest vaikisid Eesti tolleaegsed juhid? (Eestit valitses tol ajal Mart Laari juhitud koalitsioon – Toim.)

Nüüd vajame uut sõltumatut uurimiskomisjoni parvlaeva uppumise põhjuste ja asjaolude väljaselgitamiseks.

Eesti kui riik saaks käituda tõelise eeskujuna, kes näitab, et meie riigi jaoks on prioriteet kodanik ja tema rahva turvalisus. Olen ise seisukohal ning toetan siinjuures Rootsi ja Eesti poliitikute arvamust, et tõe nimel peab Estonia üles tõstma. Kallis ta tõesti on, aga tehniliselt täiesti võimalik. See oleks igati asjakohane, loogiline samm. Aatomiallveelaev Kursk ju tõsteti! Küsimus on meie endi tegelikes prioriteetides.

Laadimine...Laadimine...