Meestearst Margus Punab: vananemist me päris tagasi ei pööra, aga me saame aidata vananeda tervena

"Meil on küll edukeskne ühiskond, kuid tegelikult määrab selle edukuse väga suurel määral tervis," tõdes Tartu Ülikooli kliinikumi meestearst Margus Punab.  "See teadmine on inimestele kohale jõudnud, eriti nooremale põlvkonnale. Oma tervisele tuleb tähelepanu pöörata mitte 10 aasta pärast, vaid täna ja praegu."

Pilt: Scanpix

Meestearst Margus Punab: vananemist me päris tagasi ei pööra, aga me saame aidata vananeda tervena

"Meil on küll edukeskne ühiskond, kuid tegelikult määrab selle edukuse väga suurel määral tervis," tõdes Tartu Ülikooli kliinikumi meestearst Margus Punab.  "See teadmine on inimestele kohale jõudnud, eriti nooremale põlvkonnale. Oma tervisele tuleb tähelepanu pöörata mitte 10 aasta pärast, vaid täna ja praegu."

"Meil on küll edukeskne ühiskond, kuid tegelikult määrab selle edukuse väga suurel määral tervis," tõdes Tartu Ülikooli kliinikumi meestearst Margus Punab Vikerraadios saates "Huvitaja".  "See teadmine on inimestele kohale jõudnud, eriti nooremale põlvkonnale."

Igaüks on oma tervise sepp

"Õnnelik inimene on see, kes suudab oma elu elada tasakaalustatult," sõnas Punab. "Meil peab olema professionaalne eneseteostus, hobid. Äärmiselt oluline on meie perekonna tugi, partnersuhted. Need on kolm vaala, mille najal mehe tervis püsib."

"Väga kiiresti on vähenemas suitsetavate meeste osakaal," tõdes Punab. "Kiiresti on kasvamas füüsiliselt  aktiivsete meeste osakaal, aga kiiresti on kasvamas ka ülekaalu meeste osakaal. Lähema 10 aasta teema meditsiinis ja tervishoius on just nimelt kaal ja sellest tulenevad probleemid. Sinna tuleb igal mehel tähelepanu pöörata mitte 10 aasta pärast, vaid täna ja praegu."



Vananemist annab pidurdada

Kõige sagedasemad küsimused, millega meestearst peab tegelema, on Punabi sõnul eesnäärmehaigused.

"Teine suur teema on hormonaalsed muutused –üleminekuea muutused, vananemisprotsess," sõnas Punab.  "Sinna haakuvad kohe juurde kolmanda suurema teemana seksuaalhäired. Kui võtame 20 aastat tagasi, kui ma alustasin, oli meestearsti teema number üks viljatus, siis praegu on teised teemad sellest mööda läinud."

"Vananemist me päris tagasi ei pööra, aga me saame aidata vananeda tervena," kinnitas Punab. "Vananemisprotsess on loomulik, aga sageli on siin terve rida haigusseisundeid ja tervisekäitumuslikke tegureid, mis vananemist kiirendavad."

Kui väga noorte inimeste  haigus on eesnäärme põletik ja keskeas eesnäärme healoomuline suurenemine, siis vanemas eas eesnäärme vähk.  Kõigi kolme haiguse kohta võib öelda, et need hiilivad ligi üsna vargsi.

Haigestumised üha nooremalt

Punabi sõnul aga on praegu trendiks kujunenud haiguse algus järjest nooremas vanuses.

"Esimesed haigusjuhud on diagnoositud 40ndais juba," sõnas Punab. "Üksikud ka varem, aga need on äärmiselt suured erandid."

 

Eriti keeruline on Punabi sõnul eesnäärme vähi avastamine, mis algfaasis ei pruugi üldse erilisi kaebusi tuua.

 

"Kui mina oma arstiteed alustasin  90ndate alguses, siis enamik juhte me diagnoosisime  juba metastaasidega vormis," sõnas Punab. "Meie poole pöörduti tugevate valudega. Täna selliseid juhte on õnneks palju-palju vähem. Ja see on ka põhjus, miks varane avastamine ja regulaarne kontroll on meestele äärmiselt vajalikud."

 

"Täna saab 80-90 % esmaseid uuringuid tehtud juba perearsti juures," ütles Punab. "Siin on väga kiire areng toimunud viimase 10 aasta jooksul."

 

Meeste terviseteadlikkus käib tõusuteed

 

"Väga-väga mitmekordistunud viimaste aastate jooksul," sõnas Punab. "Terviseteadlik ja ennetav käitumine on aga vägagi olulised, sest paljud haigused on varjatud kuluga."

 

"Eesnäärme põletik on üks keerulisemaid haigusi," rääkis Punab. "Me väga sageli tuvastame haiguse mitme aasta tagant ja näeme eesnäärmes siis juba väga suuri kahjustusi, armkudet näiteks."

 

Põletiku riskiteguriks on ka meie kliima, sageli esineb see haigus just põhjamaades - Eestis, Soomes, Kanadas, USA põhjaprovintsides, samuti Saksamaal.  Suur roll on ka suhtluskultuuril.

 

"Mida rohkem partnereid, seda suurem eesnäärmepõletiku risk," tõdes Punab, kelle sõnul on väga oluline ka partneri tervis. "Kui on eesnäärme põletiku diagnoos, siis umbes 40-50 protsendil partnereist on ka suguelundeis krooniline alaäge põletik."

 

Ka toitumisel võib eesnäärmevähi arengus oma roll olla.

 

"Eesnäärme vähi puhul on olemas seos nt punase liha söömisega, kui sellega liialdada," ütles Punab.  "Näiteks oli seda haigust vähe Jaapanis ja Hiinas."

 

Oma roll on ka geneetikal, sest geneetilise eelsoodumusega võib olla 5-10 % eesnäärmevähkidest.

 

"Kel on lähisugulastel olnud eesnäärme vähk või ka rinnavähk, peaksid alustama oma PSA kontrollimist varem kui teised," ütles Punab, kelle sõnul esimesed PSA testid tuleks siis teha 35-40 aasta vanuses. Paika tuleks panna ka regulaarse jälgimise skeem.

 

Arstide kättesaadavus paraneb

 

"Meestearsti kättesaadavus patsiendi jaoks paraneb kiiresti," ütles Punab. "Meestearsti teenuse maht on viimase viie aasta jooksul kahekordistunud. See tähendab nii katvamat meestearsti juures käimist kui haigekassa poolset lahkemat rahastamist."

 

Mullu sügisel alustanud mobiilsel meestearsti kabinetil läheb arsti hinnangul vägagi hästi.

 

"Alustasime eelmise aasta septembri viimastel päevadel . Aasta jooksul oli 3565 visiiti, rohkem kui 1200 meest on meie juures oma probleemidest rääkimas käinud. Oleme leidnud ja ravile suunanud rohkem kui 20 eesnäärme vähijuhtu, õnneks enamus neist kõik õigel ajal leitud vähid."

 

Vähk on ravitav

 

Eesnäärmevähk on Punabi sõnul muutunud üha enam ravitavaks haiguseks.

 

"Täna võime öelda, et eesnäärmevähk on järjest enam muutumas krooniliseks haiguseks," rääkis Punab. "Viimaste aastate kiire areng on olnud seegi, et suudame eristada agressiivsed vähid vähemagressiivseist. Tänu sellele pooled eesnäärme juhtudest täna kohest aktiivset ravi ei vaja. Need inimesed jäävad kontrolli alla. Kui on vaevused, probleemid, siis saab neid kenasti ravida ka ravimitega."

 

"Eelkõige on arenenud meie teadmine, et mitte kõik vähid ei vaja agressiivset lähenemist,"  sõnas Punab. "Sellega oleme vähendanud olulisel määral üleravimist ja inimeste elukvaliteet on lihtsalt parem."

 

 

 

 

 

Laadimine...Laadimine...