Meetootjad kutsuvad riigijuhte piirama taimekaitsevahendite kasutamist

Mesinike liit, meetootjate ühendus ja ökoriik Eesti võrgustik toovad presidendile, riigikogu esimehele, peaministrile ja saadikutele saadetud pöördumises üheksa ettepanekut, mille järgi tuleks oluliselt piirata pestitsiidide ja teiste taimekaitsevahendite kasutamist.

Pilt: Scanpix/Pilt on illustratiivne
Eesti

Meetootjad kutsuvad riigijuhte piirama taimekaitsevahendite kasutamist

Mesinike liit, meetootjate ühendus ja ökoriik Eesti võrgustik toovad presidendile, riigikogu esimehele, peaministrile ja saadikutele saadetud pöördumises üheksa ettepanekut, mille järgi tuleks oluliselt piirata pestitsiidide ja teiste taimekaitsevahendite kasutamist.

Pestitsiidide ja teiste taimemürkide kasutamise piiramine tagaks puhtama keskkonna ja toidu ning lõpeks mesilaste suremine, leiavad pöördujad.

Meetootjad paluvad poliitiliste jõudude tuge ettepanekutele, mille kohaselt tuleks tõsta inimeste teadlikkust taimekaitsevahendite ohtlikkusest loodusele, inimese ja loomade tervisele. Tuleks kasutada integreeritud agrotehnikat ning teha pritsimisega seotud töid öösiti, kui ei ole putukate ja mesilaste lendlust.

Tuleks lõpetada ka teravilja ja kartuli pritsimine enne koristamist glüfosaatidega saagi kuivatuskuludelt säästmiseks, samuti ei peaks kasutama üleliigselt mineraalväetisi, sest need satuvad põhjavette.

Ettepanekute kohaselt tuleks seada pestitsiididele aktsiis ja raha kanda fondi, mida kasutada keskkonnakahjude hüvitamiseks. Ökosüsteemidele ohtlike pestitsiidide jaemüük tuleks aga lõpetada. Samuti tuleks lõpetada teepeenarde ja raudteede kemikaalidega - eriti Roundupi ja muude glüfosaate sisaldavate preparaatidega - töötlemine. Lisaks tuleks põllumajandustoetustega soodustada mahetootmise laienemist.

"Riigikontrolli hinnangul on pestitsiidide kasutamise suurenemine ohu märk ja riik ei tohiks sellele suundumisele reageerimisega hilineda," märgivad meetootjad ja ökoriik Eesti.

"Meil kõigil on kombeks rääkida puhtast Eesti loodusest ja seal toodetud toidust. Kahjuks ei saa me täna keskkonna ja toidutootmise puhtusest enam rääkida," seisab pöördumises. "2016. aastal kasutati Eestis 834 328 kilo toimeainena ehk 618 grammi Eesti elaniku kohta taimekaitsevahendeid. Kasv viimase 5-6 aastaga on olnud peaaegu kahekordne. Mürkainete ja väetiste suurenev kasutamine on viinud ohtlike tendentsideni. Vähenenud on lendavate putukate osakaal kõikjal maailmas. Sakslaste viimase 30-l aastal tehtud uuringute alusel on nende arvukus vähenenud 76 protsenti. Need on aga peamised taimede tolmeldajad. Tänu tolmeldamisele on meie toidulaual kuni 75 protsenti rohkem toiduaineid."

Avaliku pöördumise koostajad märgivad, et putukatest toituvad paljud linnud ning pisiimetajad. "Kui lindudel ei ole piisavalt toitu - putukaid -, siis nad hukkuvad, samuti põhjustab lindude hukkumist otsene kokkupuude erinevate taimekaitsevahenditega ning suurenev metsade lageraie. Putukate hävingu peamiseks põhjuseks on liigintensiivne põllumajandus, ehk otsesõnu - põllumajanduslike mürkide kasutamine."

Prantslaste hiljutine uuring lindude väheneva populatsiooni kohta näitab pöördujate sõnul, et olukord muutub aastatega tõsisemaks. 2011 aasta uuringu kohaselt on viimase 30 aasta jooksul lindude arv vähenenud 421 miljoni võrra.

"Kaob ka meie rahvuslind suitsupääsuke. Probleem on seotud peamiselt põllumajandusmaastikul elavate linnuliikidega. Lindude arvukuse vähenemine näitab, et kogu ökosüsteem ei ole heas seisukorras. Seda näitas ka ornitoloogiaühingu hiljutine uuring, mis tõdes, et ka meie metsadest on kadunud 60 000 linnupaari aastas. Taimekaitsevahendid hävitavad mullaelustiku, lisaks patogeenidele sureb kasulik mikrofloora, mitmesugused algloomad, putukad, ussikesed jne. kes aitavad kaasa täisväärtusliku toidu kasvatamisele. Sageli saavad elutus mullas ülekaalu taimede haigustekitajad ja nende allasurumiseks tuleb kasutada järjest suuremaid mürkide koguseid. Seda kasvutendentsi näeme juba praegu. Surevad ka taimekahjurite looduslikud vaenlased," seisab pöördumises.

Taimekaitsevahenditele lisatakse abiained, mis suurendavad nende toimeaja pikkust - näiteks kleepained. Kemikaale ja teisi komponente sisaldava lahusega ülepritsitud putukad, ka mesilased, ei ole võimelised märgade tiibadega lendama ja nad hukkuvad.

"Põllumajanduses kasutatakse paagisegusid, niinimetatud kleepuvaid “keemiakokteile”, mille koostoimet praktiliselt ei ole uuritud, kuid on juba teada, et kemikaalide koosmõju on vägagi ohtlik," seisab pöördumises. "Seetõttu alahinnatakse taimekaitsevahendite jääkide ja nende laguproduktide koosmõju mullas. Jäägid jõuavad põhjavette ja veekogudesse, kus võivad püsida aastaid ning meie toidulauale. Reostunud põhjavett ei ole võimalik puhastada. 2017. aastal uuriti Eesti jõgede veekvaliteeti ning taimekaitsevahendite jääke leiti enamikes võetud proovides. Näiteks enimkasutatud taimekaitsevahendite jääkidest leiti glüfosaati ja glüfosaadi laguainet AMPA-t.

Linnades, kus kasutatakse pinnavett joogiveena, ei ole uuritud pestitsiidide sisaldust vees või ei avaldata neid andmeid. "Glüfosaadi ja teiste pestitsiidide jäägid mõjuvad toidus inimeste ja loomade immuunsüsteemile, tõuseb kasvajalistesse haigustesse haigestumise risk, tekivad häired psüühikale ja nii edasi. Ka täna oleme olukorras, kus Euroopas palju kõneainet põhjustanud neonikotinoidid on Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) uue raporti kohaselt äärmisel ohtlikud. Raporti põhjal järeldab EFSA, et neonikotinodid kahjustavad nende enamike kasutusalade puhul lisaks meemesilastele ka kimalasi ja erakmesilasi. On selge, et kasutatavad mürgid ei vali liike, keda nad tapavad ning seetõttu oleme teadmatuses tegelikust hävingust, mis ökosüsteeme igal mürgitamisel tabab. Me ei tea veel täna kui suurel määral need mõjutavad inimese tervist. Eesti peab võtma vastu põhimõttelise otsuse niivõrd ohtlike ainete kasutamine meie riigi territooriumil keelustada," seisab pöördumises.

Laadimine...Laadimine...