Meie loomaaed päästab Euroopa naaritsaid hukust

"Sellel tööl on ka eetiline taust, sest Euroopa naarits on ära kadunud puhtalt inimese tegude tõttu," selgitas Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran oma asutuse Euroopa naaritsa paljundamise ja säilitamise programmi mõtet. "Me proovime parandada vigu, mida inimesed on kunagi teinud."

Pilt: Albert Truuväärt

Meie loomaaed päästab Euroopa naaritsaid hukust

Urmas Kaldmaa

"Sellel tööl on ka eetiline taust, sest Euroopa naarits on ära kadunud puhtalt inimese tegude tõttu," selgitas Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran oma asutuse Euroopa naaritsa paljundamise ja säilitamise programmi mõtet. "Me proovime parandada vigu, mida inimesed on kunagi teinud."

Tallinna loomaaed on andnud suurima panuse sellesse, et Euroopa naarits on tagasi Eesti looduses ning liigi tulevik on helgem ka mujal Euroopas. "Eesti on Euroopa naaritsa taastamises kindlasti maailma juhtriik," kinnitas Maran.


Tõotatud maa mere taga


Eeloleval suvel valmib uus naaritsaaedikute kompleks sajale  loomale, mis parandab ohustatud liigi säilimise võimalust veelgi. "See on oluline rajatis mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa mastaabis," tõdes Maran, kes juhib ühtlasi naaritsatega tehtavat tööd. "See on rahvusvaheliselt väga oluline projekt ja nii unikaalne ehitis, et maailmas teist sellist vist ei ole. Sageli me ei taju, et meie kõrval elab väga palju teisi liike ja me oleme kõik ühe suure biosfääri osad. Iga liik, mis ära kaob, nõrgestab seda biosfääri, ja seetõttu muutub meie endi olemine nõrgemaks."


Hiiumaast on saanud Euroopa naaritsatele viimane suurem pelgupaik, tõotatud maa, mille vabasse loodusse lahti laskmiseks Tallinna loomaaed naaritsaid kasvatab. Euroopa naaritsaid hakati Hiiumaale lahti laskma 2000. aastal.


Esimene suurem edu saabus 2013. aastal, kui Hiiumaal seire käigus kinni püütud Euroopa naaritsatest valdav osa olid juba sündinud vabaduses. See näitas, et naarits on kohanenud ja nende arvukus kasvab looduses ilma inimese abita. Edu on saatnud Tallinna loomaaia teadlasi vähemalt 2018. aastani. Edasise kohta on Marani sõnul hinnangut anda veel vara, sest tõde selgub eeloleva aasta kevadel ja suvel seire käigus.


Loomaaia naaritsad elavad praegu 20 aastat tagasi ehitatud aedikutes, mis vajavad hädasti väljavahetamist. Naaritsate uus paljunduskompleks koosneb viiest moodulist ja iga moodul omakorda 20 aedikust, kus igaühes elab üks naarits. Lisaks on nelja mooduli otsas üks suurem poollooduslik aedik loodusesse asustatavate loomade hoidmiseks ning hoone keskel naaritsahooldajate abiruumid. Aedikute juurde tulevad tiigid, kus peetakse naaritsate toiduks kalu.


Uue keskuse juurde kuulub ka DNA labor, mis valmis varem ja töötab varsti juba kaks aastat. "DNA labor annab meile võimaluse teha liigikaitselisi geneetilisi analüüse," selgitas Maran. "Teeme analüüse mitte ainult naaritsale, vaid ka teistele liikidele. Meie labor on väga lihtne. Kui meil oleks keeruline labor, ületaks selle eelarve kümnekordselt meie loomaaia eelarve."


Uus pelgupaik Saaremaale


Raha keskuse ehitamiseks tuleb 85% ulatuses Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist, ülejäänud 15% annab keskkonnainvesteeringute keskus.
Seni elab Euroopa naarits meil looduslikult ainult Hiiumaal, 2017. aastal arvati neid seal olevat umbes 80 või isegi rohkem. Seda looma ohustab rängalt mujal Eestis ja Euroopas vabalt elav Ameerika naarits ehk mink. "Meie saared pakuvad unikaalset võimalust luua saarelisi asurkondi, kus Euroopa naarits on kaitstud ja püsiv," lausus Maran senistele kogemustele viidates.


Euroopa naaritsat elab peale Hiiumaa Euroopas veel Hispaanias, Prantsusmaal ja Rumeenias. Euroopa naaritsate asurkonnad Hiiumaal ja Saaremaal aitaks Marani hinnangul neil püsima jääda ka juhul, kui ülalnimetatud maades ei õnnestu liigi taastamisel edu saavutada.

Laadimine...Laadimine...