Merekaru Krusenstern keeldus president Washingtoni pakutud ahvatlevast tööst

Pere pesamunast sirgus merekaru, kes tegi maailmale tiiru peale ning keda USA esimene president soovis noore riigi laevastikku üles ehitama.

Merekaru Krusenstern keeldus president Washingtoni pakutud ahvatlevast tööst

Teele Saar, meremuuseumi teadur

Pere pesamunast sirgus merekaru, kes tegi maailmale tiiru peale ning keda USA esimene president soovis noore riigi laevastikku üles ehitama.

Reedel avas linn Noblessneri sadamas Eestis pärit ümbermaailmareisija Adam Johan von Krusensterni auks Krusensterni-nimelise väljaku. Kes oli see baltisakslasest mees?

Krusenstern sündis 19. novembril 1770 Harjumaal Hagudis perekonna kaheksanda ehk noorima lapsena. Eesti- ja Liivimaa alad olid selleks ajaks kuulunud juba 60 aastat Vene keisririigi koosseisu. 14-aastasena, pärast kolme aastat Tallinna toomkoolis, asus noormees perekonna tuttava soovitusel õppima Kroonlinna mereväe kadetikooli.

Toona oli Vene merevägi võimeline tegutsema vaid rannikualadel ja kaubalaevastik puudus riigil pea täielikult. Kroonlinna aastatel tutvus ta kahe olulise sõbraga – Juri Lisjanskiga (hilisem ümbermaailmareisi juhtfiguure) ja Jakob Beringiga.

Mereväe kadetikoolis jõudis Krusenstern õppida vaid neli aastat, sest 1788. aastal alanud Vene-Rootsi sõja tõttu oli ta sunnitud õpingud lõpetama ja sõjaväeteenistusse minema. 1790. aastal ülendati ta Tallinna lahingus osalemise eest leitnandiks.

Õppis Briti laevadel

1793. aastal avanes Krusensternile suurepärane võimalus – Vene valitsus otsustas saata 12 noormeest õppima Briti laevadele. Krusenstern sõitis Suur-britannia lippu ehk Union Jacki kandvatel laevadel mööda meresid ja ookeane kokku kuus aastat. Just sel ajal hakkasid meremehel tekkima ka tõsisemad teaduslikud huvid. Kustumatu teadmistejanu oli sedavõrd suur, et noormees keeldus 1795. aastal Ameerika presidendi George Washingtoni pakkumisest võtta osa riigi laevastiku ülesehitustööst.

Asi oli selles, et Krusensterni tähelepanu oli selleks ajaks köitnud Kagu-Aasia. Calcuttas oli ta kohtunud liivimaalase Torkleriga, kes tundis hästi Aasia kaubanduse eripärasid. Torkleri poolt kirjeldatus veendumiseks sõitis ta isiklikult Kantonisse (tänapäeva Hongkong). Seni oli Venemaa Kaug-Ida alasid varustatud maismaa kaudu üle Siberi, mis oli aga väga ajamahukas.

Seetõttu pidi tema peatselt saabunud esimene ümbermaailmareis veenma Kaug-Ida kaubanduse arendamise mõttekuses merd pidi. Oma ümbermaailmasõidu projekti kirjutas Krusenstern 1. veebruaril 1802. aastal. See kirjandusele ja isiklikele tähelepanekutele tuginev 52-leheküljeline uurimus on Venemaa meresõiduajaloo üks olulisemaid dokumente.

Mõis pankroti äärele

Ametnikud projektis erilist kasu ei näinud, kuni see jõudis Vene kaubandusministri Nikolai Rumjantsevi lauale. Siis hakkasid asjad kiirelt liikuma. Rumjantsev oli tol ajal üks Venemaa rikkamaid mehi, kelle eesmärk oli eelkõige riigi sise- ja väliskaubanduse areng, samas ei lugenud ta ka raha teaduse ja kunsti toetamiseks. Niisiis asus Krusenstern 7. augustil 1802 Kroonlinnast teele, et teha maailmale tiir peale ning naasta täpselt kolme aasta ja 360 päeva pärast ehk 2. augustil 1806.

Pärast reisi anti Krusensternile ekspeditsiooni tulemuste avaldamiseks kolm aastat. Materjalide kokkuvõtmiseks ja analüüsimiseks ostis ta 1807. aastal Kodila mõisa Harjumaal. Mõisahärrat aga meresõitjast ei saanud, pigem vastupidi. Selle täieliku pankrotistumise vältimiseks kirjutas Krusenstern tsaar Aleksandrile, kes mõisa kunagise ostuhinnaga tagasi ostis ja sellega pankrotistumisest päästis. Krusen-sterni reisiraamat ilmus aastatel 1810-1814 kolmes saksakeelses köites.

Kui suur on Alaska?

1809. aasta paiku kolis Krusestern Inglismaale. Seal tegeles ta peamiselt Otto von Kotzebue reisi ettevalmistamisega, mille eesmärk oli Loodeväila läbimine. Polaaralade ja maailmamerede uurimise juurde tõi Krusensterni tagasi varasemast tuttav Rumjantsev, kes unistas leida meretee ümber Põhja-Ameerika Atlandilt Vaiksele ookeanile.

Krusenstern tegeles selle küsimuse teadusliku poolega ja Rumjantsev rahastas tema väljapakutud ekspeditsioone. Kuigi Loodeväila ei avastatud, sai uurimise tõttu tunduvalt selgemaks toona Venemaale kuulunud Alaska kaart.

Pärast Inglismaalt naasmist 1815. aastal palus Krusenstern end tervislikel põhjustel riigiteenistusest vabastada ja soetas endale Kiltsi lossi koos Vorsti mõisaga. Tagasihoidlik ümbermaailmasõitja, nagu teda ka pereringis kutsuti, elas pigem eraklikult, ümberkaudsete mõisnikega tihedamalt lävimata. Pigem külastasid teda Tartu ülikooli teadlased.

Tähtis kaubalaevastik

Sarnaselt Kodilas veedetud ajale pühendus Krusenstern nüüdki teadustööle. Ta pidas kirjavahetust mitmete meresõitjatega üle Euroopa, kes saatsid talle astronoomilist teavet ja hulgaliselt kaarte. Ta üldistas eri süsteemides ja mõõteriistadega tehtud vaatlustulemusi ühtsesse süsteemi ja valmistas Vaikse ookeani kaardi, mis oli oma aja kohta kõige põhjalikum. Paraku ei leidnud Lõunamere atlas kohest heakskiitu admiraliteedis.

1825. aastal, Nikolai I võimule tulles pakuti ümbermaailmasõitjale võimalus asuda mereväe kadetikorpuse direktoriks ja muuta see mereväele tublit järelkasvu andvaks asutuseks. Juba 1799. aastal oli veel tundmatu kaptenleitnant Krusenstern pannud kirja Vene sõjalaevastiku reformi peamised suunad. Ta pidas põhiliseks kaubalaevanduse arendamist.

See oleks olnud esimene aste sõjalaevastikule kaadri ettevalmistamises, sest nii ei tekkinuks Venemaal hädavajadust täita laevu nekrutitega. Ta tõi välja, et nekrutite töövõime on madal, sest neid mõjutavad järsk elukorralduse muutus, teistsugune kliima ja toit, merehaigused, teenistusraskused ja hingepiinad.

Tsaaririigi merehariduse looja

Teine puudujääk oli Krusensterni arvates kogenud ohvitseride puudus. Nii soovitas ta luua uue roodu, milles valmistataks ette kaubalaevade ohvitsere. Krusenstern soovitas sinna võtta igasuguse seisusega inimesi, korraldades järjepidevalt kadettide värbamist vaesematest baltisaksa aadlike peredest. Balti aadlike seltskond mõistis, et pere noorimatele poegadele, nagu oli ka Krusenstern ise, on meremeheks saamine hea perspektiiv.

1826. aastal asutati mereväe kadetikorpuse juurde kõrgemate ohvitseride klass, kus õpetati õppeaineid, mis ei olnud muidu kuulunud õppekavasse või mida õpetati väga väheses mahus.

Nendeks olid analüütiline ja praktiline geomeetria, diferentsiaal- ja integraalarvutus, astronoomia, laevaehituse teooria, laevajuhtimine, vene keel ja võõrkeeled. Oma tegevusega pani Krusenstern aluse kõrgemale mereväelisele haridusele Venemaal. Oma teenete eest sai ta 1842. aastal admiraliks

Laadimine...Laadimine...