Merle Purre: depressiooniga noori ei usu tihti nende vanemad ega ka tervishoiuspetsialistid

""Õige mees ei nuta ja kõik" ja "hale mees, võiks oma hirmudest üle saada" on ühiskonnas levinud hoiakud," tõdes Tartu Ülikooli sotsioloogia doktorant Merle Purre, kelle sõnul Eesti noored tajuvad teravalt halba suhtumist vaimse tervise häiretesse. Oma murest rääkiv noor võib kokku puutuda eitava suhtumisega nii pereringis, sõprade seas, kui ka tervishoiutöötajatega suheldes.

Pilt: Scanpix

Merle Purre: depressiooniga noori ei usu tihti nende vanemad ega ka tervishoiuspetsialistid

Triin Oja

""Õige mees ei nuta ja kõik" ja "hale mees, võiks oma hirmudest üle saada" on ühiskonnas levinud hoiakud," tõdes Tartu Ülikooli sotsioloogia doktorant Merle Purre, kelle sõnul Eesti noored tajuvad teravalt halba suhtumist vaimse tervise häiretesse. Oma murest rääkiv noor võib kokku puutuda eitava suhtumisega nii pereringis, sõprade seas, kui ka tervishoiutöötajatega suheldes.

Tartu Ülikooli sotsioloogia doktorant Merle Purre tutvustas PERH-i Psühhiaatriakliiniku X sügiskonverentsil Eesti noorte hoiakuid vaimse tervise maastikul. "Ka hoiakud on oluline osa keskkonnas, olgugi, et need on nähtamatud," sõnas ta.

"Mõtted ja uskumused viivad tunnete ja hoiakuteni, mis viivad omakorda tegevusteni," tõdes Purre lisades, et Eesti ühiskonnas ja noorte seas on vaimsetel häiretel tugev sotsiaalne stigma.

Häire on vaid iseloom?

Oma magistritöös uuris Purre noorte suhtumist vaimsesse tervisesse. "Noored ei tajunud kirjeldatud olukordi eriti tõsisena, häiret vaadati ka kui iseloomujoont. Eriti tuli see välja sotsiaalfoobia all kannatava Jaagu juhtumi puhul - "võib-olla inimene ei peakski nii palju suhtlema"," kirjeldas ka. "Vanemates gruppides peeti olukordi küllalt levinud reaalseteks probleemideks ning oli näha, et asju nimetati juba õigete nimedega." Uuringus osales 58 noort vanuses 13-25, kellele esitati erinevate vaimse tervise häirete all kannatajate näidislugusid, samuti viidi töö käigus läbi ka 5 süvaintervjuud depressiooni põdenud noortega. 

Arvamused vaimse tervise spetsialistide kohta olid Purde sõnul mitmekesisena. "Psühholoogi juures käimine on saanud küll normaalsemaks, kuid "päris raviks" seda ei peeta. Psühhiaater on aga see, kes kirjutab tablette välja, mis on noorte jaoks küllalti hirmuäratav," märkis Purre.

Eluloointervjuudes jõudsid noored probleemi mõtestamise juurde aga tihti alles pärast isiklikku kontakti haigusega. "Olulisena tuli välja ka toetava kogukonna roll ja asjaolu, et depressiooni mõistab eelkõige see, kes on seda ise põdenud," sõnas ta. "Samas tuli välja, et ühiskondlikud hoiakud tekitavad noortes tihti tunde, et probleem ei ole piisavalt tõsine."

Üksindust või üksildust vaatlevad noored Purde sõnul nii probleemide põhjuse kui ka tagajärjena. "Üksinda jäämist nähti nii vägivalla ärgitajana kui ka enese taastamise ja kriisijärgse enese ülesehitusvõimalusena," märkis ta.

Psüühikahäired tekitavad teistes hirmu

Tajutakse vaimse tervise teema ühiskondlikku stigmatiseerimist, kuid Purde sõnul oli ka neid, kes sellele julgelt vastu astusid. Siiski on ka neid, kes peavad psüühikahäiretega inimesi näiteks ohtlikuks. "Ilmnes teataval määral ka süüdistavat osutusviisi, samamoodi ka probleemi madaldamine ja halvustamist - "hale mees, võiks oma hirmudest üle saada"," rääkis Purre. "Selle kõige juures oli ilmne ka soov varjata ja oma muresid endale hoida."

Depressioonis noored puutuvad tema sõnul kokku ka sellega, et nende vanemad ei tunnista nende probleemi, isegi siis kui nad võtavad lõpuks julguse kokku, et sellest rääkida. "Negatiivseid hoiakuid kogeti ka tervishoiutöötajatelt," märkis Purre. "Hoiak, et näiteks "õige mees ei nuta ja kõik"."

Ülevaade, kuhu hõlmati 13 uurimust noorukite abiotsiva käitumise suunas näitab aga Purde sõnul, et peamine põhjus, mis noored abi ei otsi, on enesestigma. "Stigma vastu võideldakse noorte eestvedamisel ka Eestis - sel nädalal registreeritakse ametliku MTÜ-na Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine, mis ühendab kõiki noori, keda vaimse tervise teema kõnetab. Liikumise peamiseks eesmärgiks on noorte kaasamine vaimset tervist toetava keskkonna loomisesse," sõnas Purre.

Laadimine...Laadimine...