Mihhail Kõlvart: Lasnamäele tuleb anda võimalus, mitte teda peatada

Venekeelsele elanikkonnale tuleb anda tegelik võimalus eesti keelt õppida, mitte varjutada probleeme vaenu külvava poliitilise retoorikaga, ütles Keskerakonna aseesimees ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart täna kommenteerides riigikontrolli auditit.

Pilt: Albert Truuväärt
Haridus

Mihhail Kõlvart: Lasnamäele tuleb anda võimalus, mitte teda peatada (3)

Toimetaja: Meelis Piller

Venekeelsele elanikkonnale tuleb anda tegelik võimalus eesti keelt õppida, mitte varjutada probleeme vaenu külvava poliitilise retoorikaga, ütles Keskerakonna aseesimees ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart täna kommenteerides riigikontrolli auditit.

Mihhail Kõlvart osutas, et riigikontrolli audit täiskasvanute eesti keele õppe olukorrast on tähelepanuväärne - esimest korda tunnistati riigi tasandil, et probleem pole keeleõppijate tahte puudumises, vaid võimaluste puudumises avaliku sektori poolt.

"Nõudlus eesti keele kursuste järele on kümme korda suurem kui pakkumine. Riiklikult rahastatud keeleõppekursuste järjekord kestab pool aastat," loetles Kõlvart auditis toodud näiteid. „ Kahjuks räägitakse poliitilisel areenil ikkagi sellest, kuidas kusagil on migrandid, kes ei taha midagi eesti keelest kuulda ega teada ja kelle vastupanu on vaja murda."

"Vaatamata sellele, et eesti keel on põhiseaduslik prioriteet, pole suudetud viimase 28 iseseisvusaastaga luua adekvaatset keeleõppe korraldust," ütles Kõlvart. "Eesti keele õpe täiskasvanutele toimub pikaajalise kavata, piisava rahastuseta, kusjuures suur osa rahastusest tuleb hoopiski välisriikidest."

Kõlvart osutas, et tegelikult on vene kogukonna muredega kursis inimestele ammu teada, et eesti keele õppe vägagi fundamentaalses küsimuses valitseb lühiajaline, projektipõhine lähenemine.

"Nüüd on ka riiklikul tasandil tunnistatud seda, et tulevikuperspektiiv on murettekitav, sest puuduvad peamised instrumendid -  õpetajad ja neid ei tule ka juurde," lisas Kõlvart. "See peaks panema poliitikuid mõtlema, et vaenu õhutava retoorika asemel tuleb lahendada praktilisi küsimusi."

"Kõik need auditis välja toodud sümptomid kehtivad ka siis, kui räägime eesti keele õppest vene koolides. Ka seal on aastaid juhitud tähelepanu, et pole õpetajaid, pole metoodikat, piisavalt materjale, pole süsteemset lähenemist. Paraku võetakse seda kõike ainult otsitud vabandusena, kuigi probleemid on tõsised," mainis Kõlvart, avaldades lootust, et riigikontrolli auditi järel muutub arutelu eesti keele õppe üle ratsionaalsemaks.

Kõlvart avaldas lootust, et lõpuks jõuab pärale arusaam, et eesti keele oskust ei saa parandada lihtsalt otsusega, et nüüd hakkavad kõik ühekorraga eesti keeles õppima. „Ma loodan, et mõistetakse sedagi - eesti keelt võib õppida eraldi keeletundides, õppides samal ajal teisi õppeaineid emakeeles. Eriti seda olukorras, kus riigil puuduvad mitte üksnes emakeeleõpetajad, vaid ka õpetajad, kes suudaks õpetada matemaatikat ja füüsikat eesti keeles," ütles Kõlvart.

"Eesti keel on kultuuriline ja sotsiaalne väärtus ning lõimumise mehhanism. Aga kindlasti ei saa see olla hirmutamise relvaks," ütles Kõlvart. "Kui keeleinspektsioon tegeleks pigem keeleõppe positiivse motiveerimisega, toetamisega, oleks sellest rohkem kasu ja meil oleks rohkem inimesi, kes seda keelt oskaks. Lasnamäe ei vaja peatamist, ta vajab paremaid võimalusi."

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...