Mihkel Annus Eesti Energia õlitehase plaanist: see on kaotatud raha

"Uued investeeringud fossiilsektorisse on pikas perspektiivis kaotatud raha. See on meie nägemus," kommenteeris MTÜ Rohelise Liikumise juhatuse liige Mihkel Annus Eesti Energia plaani ehitada Auverre 200 miljonit maksev õlitehas. "Igasugused investeeringud otsepõletamisse, õlitööstusesse on pigem negatiivse märgiga."

Pilt: Erik Peinar

Mihkel Annus Eesti Energia õlitehase plaanist: see on kaotatud raha (2)

Toimetaja: Moonika Tuul

"Uued investeeringud fossiilsektorisse on pikas perspektiivis kaotatud raha. See on meie nägemus," kommenteeris MTÜ Rohelise Liikumise juhatuse liige Mihkel Annus Eesti Energia plaani ehitada Auverre 200 miljonit maksev õlitehas. "Igasugused investeeringud otsepõletamisse, õlitööstusesse on pigem negatiivse märgiga."

Riigikogu arutas tänasel istungil oluliselt tähtsa riikliku küsimusena "Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit".

MTÜ Rohelise Liikumise juhatuse liige Mihkel Annus rääkis riigikogus, et valdav osa kliimateadlasi ühel meelel, et inimtegevuse tagajärjel tekkivate kasvuhoonegaaside ning eelkõige süsinikdioksiidi paiskamine atmosfääri põhjustab globaalselt äärmuslike kliimatingimuste sagenemist. 

Põlevkivi on suurim reostaja

"Just seetõttu on Pariisi kliimaleppest lähtuvalt ülemaailmseks eesmärgiks seatud kasvuhoonegaaside emissiooni ning sellest tingitud atmosfääri keskmise temperatuuri tõusu piiramine." Annus lisas, et energeetikasektorist pärineb ligikaudu 90% Eestis tekkivatest kasvuhoonegaaside heitkogustest. Ülekaalukas osa sellest tuleneb omakorda põlevkivienergeetikast. Selleks, et vähendada meie süsiniku jalajälge ning olla muu hulgas kooskõlas Euroopa Liidu perspektiiviga liikuda järk-järgult süsinikuneutraalse ühiskonna poole aastaks 2050, peame aegsasti ja sisuliselt tegelema energeetikasektorist pärinevate heitmete kärpimisega. 

Kõige efektiivsem viis selleks on alustada sealt, kus on võimalik kõige rohkem kokku tõmmata ehk realiseerida üleminek põlevkivilt taastuvenergiale, tagades seejuures elektrieneriga varustuskindluse ning sotsiaalmajandusliku heaolu Eestis. 

Põlevkivisõltuvusest loobumine on hetkel Eestis suurim keskkondlik, majanduslik ja sotsiaalne proovikivi.

Annus nentis, et OECD raporti kohaselt on Eesti majanduse OECD riikide võrdluses ülekaalukalt süsinikumahukaim. "See tähendab, et majanduses toodetud hüvede kohta paiskame atmosfääris suurimas mahus kasvuhoonegaase, ületades sellega OECD keskmist näitajat üle kahe korra. Lisaks rõhutatakse raportis, et põlevkivisõltuvusest loobumine on hetkel Eestis suurim keskkondlik, majanduslik ja sotsiaalne proovikivi. Ka Maailmapanga andmetel on Eestis keskmise elaniku kohta üks maailma suurimaid süsiniku jalajälgi, millest ülekaaluka osa moodustab riiklik sõltuvus põlevkivienergeetikast."

"Lisaks õhusaastele pärineb põlevkivisektorist ka ülekaalukas osa Eestis tekkivatest ohtlikest jäätmetest ning heitveest," rääkis Annus. "Lisaks on põlevkivi kaevandamine rikkunud Põhja-Eestis ulatuslikul alal ülemised põhjavee kihid ning ohustab ka sügavamal asuvat Lasnamäe Kunda veekihti."

Annus märkis veel, et põlevkivisektor mõjutab kohalike inimeste tervist. "Terviseameti ja Tartu Ülikooli koostöös läbi viidud põlevkivisektori tervisemõju uuringust selgus, et idavirulaste tervis on võrreldes kaasmaalastega mitme näitaja poolest kehvem, nimetades oluliseks põhjuseks ka piirkonna saastatust põlevkivitööstuse tõttu."

Põlevkivi rikub Eesti mainet

"Eesti on innovaatiliste ja tulevikku suunatud lahenduste kasutamise poolest tuntud, kuid saastav energiamajandus on aina kliimateadlikumas maailmas saamas komistuskiviks," tõdes Annus ja tõi näiteks, et kui Eesti püüdis kampaaniaga Tesla akutehast siia meelitada, siis piisas vaid ühest pilgust elektritootmise süsinikumahukusele, et Eesti valikust maha kriipsutada.

Soovimatu globaalne temperatuuritõus võib kätte jõuda juba 12 aasta pärast.

Annus meenutas, et möödunud aasta lõpus pöördusid avalikkuse poole üle 15 000 teadlase üle maailma, et suunata tähelepanu kliimasoojenemisele. "Muutused kliimas on ootamatult kiired ning soovimatu globaalne temperatuuritõus võib kätte jõuda juba 12 aasta pärast. See on ajaraam, millega ei arvesta ükski eelmainitud Eestis koostatud arengukava. Põlevkivienergeetikast väljumise tegevuskava loomine ei ole sestap pelgalt oluline riikliku tähtsusega küsimus, see on riiklikult oluline globaalse tähtsusega akuutne küsimus."

Õlitehas pole investeering?

Reformierakondlane Aivar Sõerd küsis Annuselt, mida ta arvab Eesti Energia plaanist rajada Auverre uus 200 miljonit eurot maksev õlitehas. 

"Kui te soovite lühikest vastust, siis kindlasi uued investeeringud fossiilsektorisse on pigem pikas perspektiivis kaotatud raha. See on meie nägemus," sõnas Annus. "Igasugused investeeringud otsepõletamisse, õlitööstusesse on pigem negatiivse märgiga."

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit" arutelul tegid ettekanded MTÜ Rohelise Liikumise juhatuse liige Mihkel Annus, keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra, Töötukassa lda-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk ja Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.

Vakra rõhutas, et tänu põlevkivisektorile on OECD tõepoolest meid tituleerinud kõige süsinikumahukama majandusega liikmesriigiks ja globaalse rohemajanduse indeksi järgi oleme Euroopa riikide seas viimasel kohal. Tema sõnul kahjuks sellised olulised teemad ühiskonnas ja meedias liigset tähelepanu ei pälvi.

Vakra: paneme PÕXITile kindla kuupäeva

Vakra sõnul on ta jätkuvalt seisukohal, et oleks vaja konkreetset kuupäeva, millal väljuda põlevkivielektri tootmisest. "Et oleks positiivne siht, suund, otsus, siis oleme võimelised leidma ka vajalikud mehhanismid. Aga loomulikult, taastuvenergia suunas liikumine peab olema selge poliitiline siht, maandades samaaegselt efektiivselt ka riske, mis on seotud põlevkivisektoriga," ütles Vakra. Ta lisas, et seda teemat on ka siin suures saalis ja Riigikogus veeretatud omamoodi nagu kuuma kartulit, aga loomulikult ka põhjusega, sest sellel võrrandil on kolm muutujat: majandusküsimused, sotsiaalküsimused ja keskkonnaküsimused.

Vakra  ütles, et Riigikogus siinsamas suures saalis on arutatud küsimusi, kus on olnud n-ö põhiteemaks põlevkivi. "Erinevad arengukavad. Näiteks, kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030, kus on eesmärk suurendada Eesti riigi regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutustega mõju kohanemiseks. Siis energiamajanduse arengukava aastani 2030, eesmärgiga saavutada selleks ajaks 50 protsenti taastuvenergia osakaal lõpptarbimisel. Või olgu see Riigikogu otsus maapõuepoliitika põhialused aastani 2050, vastu võetud 6. juunil 2017. Või siis kliimapoliitika põhialused aastani 2050, vastu võetud 5. aprillil 2017, mille eesmärgiks oli seada siis aastaks 2050 sihiks Eesti kasvuhoonegaaside heidet vähendada 80 protsenti võrreldes 1999. aastaga," märkis Vakra. Ta lisas loetellu veel Riigikogu otsuse põlevkivi kasutamise riikliku arengukava aastani 2016–2030 kohta, mille eesmärk on riigi huvi elluviimine, mis seisneb põlevkivi kui rahvusliku rikkuse efektiivses ja säästlikus kasutamises ning põlevkivisektori jätkusuutliku arengu tagamises.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...