Miljoneid arvuteid rünnanud küberkratt läheb vangi

Kummituskliki ehk inglise keeles ghost clicki nime kandva programmiga miljoneid arvuteid endale raha teenima pannud kurikuulsa arvutispetsialisti protsess sai läbi. 

Pilt: Scanpix

Miljoneid arvuteid rünnanud küberkratt läheb vangi

Kummituskliki ehk inglise keeles ghost clicki nime kandva programmiga miljoneid arvuteid endale raha teenima pannud kurikuulsa arvutispetsialisti protsess sai läbi. 

Riigiprokuratuur esitas viiele inimesele ja nende kontrolli all olnud viiele ettevõttele süüdistuse kuritegeliku grupeeringuna läbiviidud ulatuslikus rahapesus. Süüdistuse kohaselt suunas grupeering arvutikasutajad pahavara kasutades reklaamlehtedele, mille tulemusena said süüdistatavad internetireklaami vahendusfirmadelt tasu.

Süüdistuse kohaselt organiseeris Vladimir Tšaštšin (31) 2006. aastast kuni 2011. aasta novembrini DNS Changer-nimelise pahavara väljatöötamist, levitamist ja haldamist, mille abil nakatati vähemalt neli miljonit arvutit umbes sajas erinevas riigis. Pahavara võimaldas kontrollida nakatatud arvutite internetiseadeid, et suunata kasutajaid määratud lehtedele ja aadressidele või takistada teatud veebilehtede külastamist.

Samuti oli pahavaraga võimalik asendada veebilehtede sisu, sealhulgas reklaame ja linke. Kontrollides sel viisil nakatatud arvutite internetiliiklust, oli pahavara haldajatel võimalik suunata arvutite kasutajaid klikkima määratud reklaame, mille eest saadi tasu internetireklaami vahendamisega tegelevatelt äriühingutelt.

Kuritegude toimepanemise tulemusena saadi internetireklaami vahendajatelt vara vähemalt 21,9 miljonit USA dollarit ja 234 000 eurot.

Kriminaalasja raames on konfiskeerimise tagamiseks arestitud 143 kinnistut, kuus sõidukit ning rahalisi vahendeid umbes 660 000 euro ulatuses.

Eesti kriminaalmenetluse raames esitas eiigiprokuratuur Vladimir Tšaštšinile süüdistuse kuritegeliku ühenduse loomises ning rahapesus, mis on toime pandud kuritegeliku ühenduse poolt, suures ulatuses ja vähemalt teist korda. Timur Gerassimenkot, Dmitri Jegorovit, Konstantin Poltevit ja Valentina Tšaštšinat süüdistatakse kuritegelikku ühendusse kuulumises ning rahapesus suures ulatuses. Süüdistus on esitatud ka viiele juriidilisele isikule, mille kaudu on süüdistatavad juhatuse liikmena tehinguid teinud. Tegemist on OÜ-dega Tamme Arendus, Credit Union, Infradata,.IT Consulting ja Novatech.

Ameerika Ühendriikide kriminaalmenetluse raames on süüdistus esitatud Tšaštšinile, Gerassimonkole, Valerile, Dmitri Jegorovile, Anton Ivanovile, Konstantin Poltevile ja Andrei Aleksejevile seoses vandenõuga arvutisse sissetungimiseks, internetipettusega, tahtliku juurdepääsuga kaitstud arvutisse pettuse eesmärgil ja tahtliku informatsiooni edastamisega kaitstud arvutist. Lisaks on Tšaštšinile esitatud süüdistus rahapesus ja tahtlikus kaasosaluses rahalistes tehingutes, mille tulemusena soetati vara internetipettuse ja volitamata arvutisse sissetungiga.

Politsei- ja piirivalveameti, riigiprokuratuuri, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi, FBI, NASA ja Ameerika Ühendriikide prokuratuuri koostööna peeti süüalused kinni 8. novembril 2011. Nende kuritegude uurimiseks tegid Eesti ja Ameerika Ühendriikide õiguskaitseasutused pikka aega tõhusat koostööd.

Enne esmaspäevast riigikohtu lõpplajhendit tuli viimati kaasuses lahend mullu 26. juunil, kui süüalused jäid Tallinna ringkonnakohtus süüdi suures ulatuses rahapesus kuritegeliku ühendusena. Ringkonnakohus tühistas Harju maakohtu tunamullu 20. detsembri kohtuotsuse, millega mõisteti Vladimir Tšaštšin, Valentina Tšaštšina, Timur Gerassimenko, Dmitri Jegorov, Konstantin Poltev, Tamme Arendus OÜ, Credit Union OÜ, IT Consulting OÜ, Infradata OÜ ja Novatech OÜ õigeks ja tegi asjas uue otsuse, millega mõistis kõik osalised süüdi suures ulatuses rahapesus kuritegeliku ühendusena. Dmitri Jegorov, Konstantin Poltev ja Novatech OÜ mõisteti süüdi kui kuriteole kaasaaitajad. Vladimir Tšaštšin mõisteti süüdi ka kuritegeliku ühenduse organiseerimises ja juhtimises.

Ära kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti Vladimir Tšaštšinile kuus aastat, neli kuud ja kuus päeva vangistust. Valentina Tšaštšinale mõisteti kolm aastat ja 10 kuud vangistust, Timur Gerassimenkole üks aasta, 10 kuud ja üheksa päeva, Dmitri Jegorovile üks aasta ja kaheksa päeva ning Konstantin Poltevile kaks aastat ja kaheksa päeva vangistust.

Tamme Arendus OÜ-le mõisteti rahaliseks karistuseks 100 000 eurot, Credit Union OÜ-le 60 000 eurot, Infradata OÜ-le 40 000 eurot, IT Consulting OÜ-le 20 000 eurot ja Novatech OÜ-le 20 000 eurot. Samuti konfiskeeriti süüdimõistetutelt kuritegelikul teel saadud vara.

Ringkonnakohus lükkas ümber maakohtu varasema seisukoha, milles maakohus leidis, et eelkuriteo ehk arvutikuritegude toimepanemine ei ole tõendatud, sest selles osas puudub jõustunud kohtuotsus. Ringkonnakohus leidis, et selleks ei ole jõustunud kohtuotsust vaja, piisab sellest, kui on olemas andmed, et eelkuritegu on toime pandud. Eelkuriteo toimepanemist tõendas Ameerika Ühendriikide süüdistusakt ja muud asjas kogutud tõendid.

Ringkonnakohus leidis, et pahavara alla laadimine ei toimunud arvutikasutajate nõusolekul kuna puuduvad tõendid selle kohta, et arvutikasutajad oleks nõustunud oma arvutisse pahavara paigaldamisega ja vastavate sätete muutmisega.

Samuti ei nõustunud ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et süüdistuse esitamisega on rikutud kahekordse karistamise keelu põhimõtet, kuna Eestis on osalistele esitatud süüdistus rahapesus ja kuritegelikku ühendusse kuulumises, kuid Ameerika Ühendriikide süüdistusaktis süüdistatakse osalisi arvutikuritegude toimepanemises. Seega on tegemist erinevate süüdistustega.

Eelnevalt oli riigiprokurör Piret Paukštys taotlenud Tšaštšinile kuueaastast vangistust. Lisaks kuritegeliku skeemi väidetavale juhile Vladimir Tšaštšinile taotles prokurör reaalseid vangistusi ka teistele süüasja osalistele. Nii pidanuks Valentina Tšaštšina süüdistaja hinnangul veetma trellide taga neli aastat, Timur Gerassimenko kolme aastat ja kuus kuud ning Dmitri Jegorov kaks aastat ja kuus kuud.

Juriidiliste isikutena kohtu all olevatele firmadele nõudis prokurör rahalisi karistusi, mis ulatusid kuni 100 000 euroni.

Riigikohus nõustus üldjoontes ringkonnakohtu seisukohtadega. "Vestlustest nähtub, et tegelikult ülekannete aluseks olevaid tehinguid ei toimunud. Peamine eesmärk oli täita niiöelda formaalsused, et ülekanded näiksid raamatupidamislikult põhjendatud ega ärataks pankade ja riigiasutuste tähelepanu," märkis riigikohus rahapesu episoodide kohta.

Kolleegium nõustus ringkonnakohtuga, et olukorras, kus tehingute ja ülekannete sisu määrati ilmselgelt suvaliselt, oli tehingute eesmärk peamiselt vara päritolu varjamine. "Kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et välisriikides ja Eestis asuvate äriühingute vahel olnuks reaalseid majandussuhteid, mis oleks seotud nende firmade tegevusaladega, see tähendab, et ülekannete tegemine olnuks vajalik ettevõtluseks," märkis kolleegium.

Kohtute tuvastatust ilmneb, et süüdistatavad pesid raha tahtlikult: nad teadsid, et teevad rahaga erinevaid tehinguid eesmärgiga varjata raha päritolu, rõhutas riigikohus.

"Praegu pole alust kõneleda sellest, et süüdistatavad ei olnud teadlikud oma tegevuse keelatusest. Süüdistatavate konspiratiivne ja pika aja jooksul aset leidnud käitumine viitab sellele, et nad olid raha pesemise keelatusest teadlikud. Ka asjaolu, et kuritegeliku ühenduse juht Vladimir Tšaštšin oli varem rahapesu eest karistatud, näitab üheselt, et keeld raha pesta oli arusaadav," märkis riigikohus.

Eelnevat kokku võttes leiab kolleegium, et Valentina Tšaštšina, Gerassimenko, Jegorov ja Poltev on tunnistatud õigesti süüdi  rahapesus, nagu ka Tamme Arendus OÜ, Credit Union OÜ, Infradata OÜ ja IT Consulting OÜ.

"Hoolimata sellest, et Valentina Tšaštšina, Gerassimenko, Jegorovi ja Poltevi kõrval täitis rahapesu koosseisu ka Vladimir Tšaštšin, ei saa teda selle sätte järgi süüdi tunnistada. Seda seetõttu, et Vladimir Tšaštšini puhul neeldub nimetatud koosseis kuritegeliku ühenduse organiseerimises," märkis riigikohus, leides, et Vladimir Tšaštšin on õigesti tunnistatud süüdi kuritegeliku ühenduse organiseerimises.

Riigiprokurör Piret Paukštyse sõnul on tal hea meel, et Eesti õigussüsteem on läbi kõikide asutuste ja erinevate astmete teinud ära suure töö tõendamaks ja jõudmaks otsuseni, mis kinnitab, et ka kõige peenemad kuritegelikud skeemid saavad paljastatud ja nende organiseerijad ning elluviijad karistatud. "Tänapäeval ei ole sellised laiahaardelised ning paljusid erinevaid riike hõlmavad kuritegelikud skeemid enam haruldased ning seetõttu on üha olulisem, et ka õiguskaitseasutused teeksid operatiivselt koostööd. Selle kriminaalasja raames tegi Eesti koostööd USA, Küprose ja Taani õiguskaitseasutustega," märkis Paukštys.

"Ajal, mil üha rohkem inimesi peavad arvutit ja internetti oma elu lahutamatuks osaks, peab riik panustama ka nende kurjategijate tabamisse, kes seeläbi kriminaalset tulu teenivad. Selles kriminaalasjas ulatub kurjategijatelt konfiskeeritud vara väärtus ligikaudu 17 miljoni euroni, kuna konfiskeerimise tagamiseks on arestitud üle 140 kinnistu, mitmeid luksussõidukeid ja üle 660 000 euro raha," tõi Paukštys esile.

Tema sõnul on esmaspäevane riigikohtu otsus oluline samm tunnistamaks sellise kuritegeliku „ärimudeli“ ebaseaduslikkust. "Varasemalt on juba mitmed skeemi osalised USA kohtu poolt süüdi mõistetud ning nad on kohtutes ka ise oma süüd tunnistanud," lisas prokurör.

Laadimine...Laadimine...