Ministeerium: 2020. aastaks ei jõua pooled olmejäätmed uuskasutusse

Keskkonnaministeerium jagab riigikontrolli kolmapäeval avaldatud raportis väljendatud muret, et vähese sortimise tõttu ei saavuta riik Euroopa Liidu (EL) eesmärki võtta aastaks 2020 materjalina kasutusele 50 protsenti olmejäätmetest.

Pilt: Scanpix

Ministeerium: 2020. aastaks ei jõua pooled olmejäätmed uuskasutusse

Keskkonnaministeerium jagab riigikontrolli kolmapäeval avaldatud raportis väljendatud muret, et vähese sortimise tõttu ei saavuta riik Euroopa Liidu (EL) eesmärki võtta aastaks 2020 materjalina kasutusele 50 protsenti olmejäätmetest.

Auditi järgi ei sordi enam kui pool inimestest pakendijäätmeid segaolmejäätmetest välja ning et omavalitsused ei näe piisavalt vaeva, et jäätmed ka saaksid sorditud, teatas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja BNS-ile. Kuid just kohalik omavalitsus (KOV) peab olema see, kes selgitab oma elanikele millised ja kus on võimalused liigiti kogutud jäätmete ära andmiseks ning kuidas seda teha tuleb.

Olmejäätmete sortimise edukus toetub ministeeriumi teatel kolmele sambale, milleks on majanduslik motivatsioon, teadlikkus ning õigusaktide nõuded. Kõik need kolm on ühtviisi olulised ning võrdse kaaluga.

Riigikontroll toob oma auditis välja, et inimeste teadlikkuse suurenemise nimel tuleb rohkem tööd teha. "Nõustume, et teadlikkust tuleb tõsta kogu elanikkonnal, eriti tuleb tähelepanu pöörata venekeelsele elanikkonnale ning noortele," teatas pressiesindaja. "Oleme selleks korraldanud mitmeid erinevate fookustega kampaaniaid, näiteks selle kohta, et ei ahjus ega lõkkes ei tohi jäätmeid põletada, mida Riigikontroll on oma auditis ka hea näitena välja toonud. Haridusasutustes on läbi viidud mitmeid projekte, kus tutvustatakse jäätmete sortimise ja liigiti kogumise vajalikkust, tuntumad on Prügihunt ja Teeme Ära SA korraldatud loengud ja arutelud. Ka 2017. aasta alguses tuleb kampaania jäätmete sortimise selgitamiseks. Samas oleme seisukohal, et kuivõrd ka kohalik omavalitsus peab oma elanike teadlikkust tõstma, siis tuleb ka neil teavitustööd rohkem teha."

Riigikontroll toob oma auditis välja, et riigi jäätmekavas 2014-2020 kirjas olev plaan kaotada omavalitsuste korraldatav jäätmevedu ning võimaldada jäätmevedajatel konkureerida vabaturu tingimustes on vastuolus omavalitsustele pandud ootusega edendada senisest otsustavamalt jäätmete liigiti kogumist, omada head ülevaadet jäätmete tekitajatest ja tekkinud kogustest ning aidata suunata jäätmeid materjalina ringlusse. Lisaks on see vastuolus ka 2015. aasta jaanuari Riigikohtu otsusega, milles Riigikohus tõi välja olmejäätmete käitluse korralduse, kui KOV-i ühe tuumikülesande. Korraldatud jäätmeveo säilitamist soovitab otseselt ka koostamisel olev OECD Eesti Keskkonnaülevaade. Nõustume siinkohal Riigikontrolliga, et korraldatud olmejäätmevedu on kõige sobivam viis olmejäätmete kogumiseks Eestis, kuid vedu tuleb teha paremaks. Näiteks ei ole täna kõik jäätmevaldajad süsteemiga liitunud, mis on üks peamisi põhjusi, miks prügi satub metsa alla.

Ministeerium nõustub riigikontrolliga küsimuses, mis puudutab omavalitsuste koostöö tegemise soodustamist olmejäätmete liigiti kogumise suurendamisel. "Oleme omavalitsusi koostööle suunanud juba praegu ning koostöö on ja on olnud Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) üheks keskkonnaprogrammist toetuse saamise tingimuseks. Oleme seda tingimust säilitanud sõltumata omavalitsuste tugevale vastuseisule," teatas pressiesindaja.

Täna teevad Eestis jäätmealast koostööd näiteks Valgamaa Omavalitsuste Liit, Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus, Väätsa Prügila ja Raplamaa Jäätmekäitluskeskus.

Ühtekuuluvusfondist on KIK-i kaudu toetust saanud näiteks Keskkonnateenused, Lääne-Viru Jäätmekeskus, Väätsa Prügila ja Tartumaa Jäätmearendus.

Riigikontroll viitab oma auditis ka jäätmealaste andmete kehvale ning ebaühtlasele kvaliteedile. Nimelt peavad jäätmekäitlusettevõtted riiklikku registrisse esitama jäätmearuanded. "Oleme nõus, et andmete kvaliteet ei ole hea, ent samas tuleb nentida, et andmekvaliteet algab andmete andjast ehk jäätmekäitlusettevõtjatest. Jäätmekäitlusettevõtjaid peaksid kohalikud omavalitsused ka rohkem kontrollima, et kindlustada, et omavalitsuse territooriumilt kokku kogutud jäätmed jõuavad nõuetekohasele käitlusele," teatas ministeeriumi pressiesindaja.

Eestis on jäätmete liigiti kogumine kohustuslik - tähtis on seda teha nii kodus, tööl kui ka haridusasutustes. Jäätmehoolduse korraldamine on kohalike omavalitsuste ülesanne, hõlmates olmejäätmete, ohtlike jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, tervishoiu- ja veterinaarteenuse jäätmete ning muude oluliste jäätmete käitlemist.

Kohalikud elanikud peavad omakorda juhinduma omavalitsuse kehtestatud jäätmehoolduseeskirjast, kus on kirjas, millised jäätmed tuleb liigiti koguda tekkekoha kinnistul ja millised jäätmeid kogutakse mujal, kas eraldi konteineritega avalikus ruumis või siis ka jäätmejaamades.

Laadimine...Laadimine...