Ministeerium kaalub fosforiidi uurimiseks uue asutuse loomist

Keskkonnaministeerium kaalub tulevikumaavarade, eeskätt fosforiidi uurimiseks ja kaevandamiseks uue geoloogia kompetentsikeskuse loomist; ühe variandina näeb ministeerium Eesti Geoloogiakeskus OÜ muutmist äriühingust riigiasutuseks.

Pilt: Scanpix

Ministeerium kaalub fosforiidi uurimiseks uue asutuse loomist

Keskkonnaministeerium kaalub tulevikumaavarade, eeskätt fosforiidi uurimiseks ja kaevandamiseks uue geoloogia kompetentsikeskuse loomist; ühe variandina näeb ministeerium Eesti Geoloogiakeskus OÜ muutmist äriühingust riigiasutuseks.

Riigi initsiatiiv strateegiliste maavarade, sealhulgas fosforiidi uurimisel on väga vajalik. Selleks, et võita ühiskonnas usaldusväärsust, peab riik fosforiidi ja muude tulevikumaavarade kaevandamisel üles näitama suuremat initsiatiivi, ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus, vahendas BNS.

Selleks analüüsib ministeerium Lõhmuse sõnul seda, milliseid funktsioone peaks Eesti Geoloogiakeskus täitma ja kas lisaks riigi tellimusele peaks vastav asutus ka mõnda turutõrkega teenust osutama.

"Sellest tulenevalt saabki selgeks, kas jätkama peaks äriühinguga või tuleks see ümberstruktureerida 100 protsendiliselt riigiasutuseks," rääkis Lõhmus.

Lõhmuse sõnul tuleb lahendada ka finantseerimise küsimus ehk milliste katteallikate abil oleks võimalik riigil geoloogiateenistust üleval pidada. "Esmapilgul paistab lahenduseks ressursitasude suunamine senisest enam maapõue funktsioonide täitmiseks," märkis ta.

Lisaks andis keskkonnaministeerium välja memo, kus märgib, et fosforiidi teema on taas toonud meediasse hoogsaid väljaütlemisi, olgu selleks siis väited, et meil on mitmed kümned miljardid eurod maas vedelemas, või siis teistalt, et fosforiidi kaevandamine tähendab vältimatut ökokatastroofi.

Ministeerium toob välja, et teema ongi oluline, kuna riik valmistub looma maapõue strateegiat ning teema vastu tunnevad huvi erinevad huvigrupid.

Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel sündiv maapõue strateegia loob aluse kogu maapõue, sealhulgas erinevate maavarade pikaajalisele poliitikale. Maapõu strateegia valmib Eestis esmakordselt.

Ministeeriumi sõnul on praegu meediast läbi käinud mitmeid spekulatsioone. "Nii faktina esitatavad väiteid hiigelrikkuste otsas istumisest kui vastupidi, kaevandamisega kaasnevast ökokatastroofist, on täna emotsionaalsed spekulatsioonid. Me ei tea täna, kas ja kuidas on fosforiit reaalselt kättesaadav, kasutatav ja mis hinnaga (tänapäeva tehnoloogia kontekstis)," ütles ministeerium.

Eesti fosforiidivaru kuulutati 1995. aastal passiivseks ning taotlusi selle kaevandamiseks esitada ei saa. Viimased Eesti fosforiidiuuringud pärinevad 1980. aastatest.

Ministeeriumi andmetel on praegu Eesti viies maardlas passiivseid fosforiidivarusid kokku hinnanguliselt 5,8 miljardit tonni.

Laadimine...Laadimine...