Ministeerium: miljarditehas survestaks teiste puidutööstuste kasumeid

Rahandusministeeriumi analüütiku sõnul on plaanitava miljard eurot maksva puidutöötlemistehase kogumõju raske hinnata ning ehkki majandusele tervikuna on see ilmselt pigem positiivne, survestaks tehase loomine muuhulgas teisi puidutööstuse harusid ning mõjutaks negatiivselt ka kohalikke eratarbijaid.

Pilt: Scanpix

Ministeerium: miljarditehas survestaks teiste puidutööstuste kasumeid

Rahandusministeeriumi analüütiku sõnul on plaanitava miljard eurot maksva puidutöötlemistehase kogumõju raske hinnata ning ehkki majandusele tervikuna on see ilmselt pigem positiivne, survestaks tehase loomine muuhulgas teisi puidutööstuse harusid ning mõjutaks negatiivselt ka kohalikke eratarbijaid.

"Võib öelda, et projekti ambitsioonid on väga suured ning ebakindlust selle ümber palju, mistõttu kogumõju on raske hinnata. Tervikuna võib seda pidada Eesti majanduse jaoks positiivseks, sest tõuseb kohaliku ressursi ehk puidu kasutamise efektiivsus ning suurem osa lisandväärtusest luuakse Eestis," ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste BNS-ile.

Analüütik rääkis samas, et arvestades kasutatava tooraine kogust, mis on ligi kolmandik Eesti aastasest puidu raiemahust, ning tõsiasja, et raiemahte ei ole võimalik praegusega võrreldes oluliselt suurendada, tähendab tehase rajamine kindlasti ka toorpuidu kallinemist.

"See on positiivne uudis metsaomanikule, sest teenitakse suuremat tulu metsa müügist, kuid puidu hinna kasv toob kaasa teiste puidutööstuse harude konkurentsivõime halvenemise. Samuti võib arvata, et praeguse madala tööpuuduse ning oskustööjõu nappuse kontekstis tõmmatakse uue tehase käivitamisel osa tööjõudu teistest, vähem efektiivsetest ettevõtetest ära ning töötajate arvu kasv kogu majanduses saab olema pakutust väiksem. Loodetavasti on loodavad töökohad senistest kõrgema palga ehk lisandväärtusega," ütles Lõhmuste.

Ta tõi välja, et projekt ei looks oma mastaapi arvestades palju töökohti, kuna tootlikkus töötaja kohta on plaanitud suureks. "Kogu majanduse seisukohalt on oluline, kui suur osa loodud lisandväärtusest jääb Eestisse. Projekti mastaapi arvestades ei looda palju töökohti. Samas näeb projekt ette nii majanduse keskmisest, kui ka näiteks sarnase ettevõtte ehk Estonian Cellist kordades kõrgemat tootlikkust ehk lisandväärtust töötaja kohta, mille saavutamine eeldab olulist tehnoloogilist hüpet kogu tootmisprotsessis," rääkis Lõhmuste.

Kuna puit on oluline lõpptarbimismaterjal kohalikele elanikele, siis on puidu hinna tõusul tema sõnul ka Eesti eratarbijale negatiivne mõju.

Analüütik rääkis, et kuna valdav osa puitu eksporditakse Eestist praegu töötlemata kujul, siis võib kohapeal lisandväärtuse andmist pidada vägagi positiivseks. "Miljardiprojekti kohta ei ole veel väga palju teada, kuid seni avaldatud andmetel tunduvad ambitsioonid olevat väga suured, seda nii kasutatava ressursi – tooraine, energia, vesi, transpordi infrastruktuur ja muu säärane – kui ka toodangu mahu ja loodava lisandväärtuse osas."

Lõhmuste märkis, et tehase toodetav puidumass on vahetoode ehk sisend paberitööstusele, mistõttu on potentsiaali ka tootmisahela järgmiste etappide Eestisse toomiseks.

Teisalt on fiskaalpoliitika osakonna juhataja sõnul oluline, kui suur osa kasumist Eestisse jääb ning see sõltub projekti finantseerimisallikatest. "Välisinvestorite kaasamine võib soodustada toodangu turustamist ning ekspordikontaktide loomist, kuid see tähendab ka kasumi väljavoolu Eestist," märkis ta.

Eesti metsatööstuses tegutsevate investorite grupp plaanib 2022. aastaks rajada Eestisse miljard eurot maksva puidurafineerimistehase. Investorid on asutanud selleks firma Est-For Invest OÜ.

Ettevõtjate hinnangul peaks uus tehas andma hoogu nii ekspordile kui majanduskasvule. Tehase otsene loodav lisandväärtus oleks 250 kuni 350 miljonit eurot aastas, mis moodustab Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP) 1,4 kuni 1,8 protsenti.

Tehas ekspordiks enda toodangut juhatuse liikme Margus Kohava sõnul 320 kuni 420 miljoni euro eest aastas, mis suurendaks Eesti eksporti 250 kuni 350 miljoni euro võrra aastas. Eesti toodete ekspordi väärtus kasvaks 2 kuni 3 protsenti.

Otse peaks tehas looma 200 uut töökohta, ent kogu väärtusahelas saab tööd veel 500 kuni 700 inimest. Tehase tootmisvõimsus oleks 700 000 tonni ning toorainena tarbitava puidu maht oleks 3 miljonit kuupmeetrit aastas.

Investorite grupp teeb investeerimisotsuse 2019. aastal, projekti plaanivad osapooled positiivse investeerimisotsuse korral kaasata ka strateegilise investori ja välispangad.

Laadimine...Laadimine...