Minister Aab: riigireformi tegevused on pidev protsess

Riigireformi Radari esindajatega kohtunud riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul on riigireformi tegevused pidev protsess, mis vajab perioodiliselt ülevaatamist ja korrigeerimist.

Pilt: Scanpix

Minister Aab: riigireformi tegevused on pidev protsess

Riigireformi Radari esindajatega kohtunud riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul on riigireformi tegevused pidev protsess, mis vajab perioodiliselt ülevaatamist ja korrigeerimist.

"Riigireformi tegevused on pidev protsess, kus tuleb teha vahekokkuvõtteid, et vajadusel uuendada ja kohandada esialgseid plaane ning jõuda seatud eesmärkideni paindlikult ja muutunud olusid arvestades," ütles minister Aab rahandusministeeriumi pressiteate vahendusel BNS-ile. "Seetõttu on Radari kolleegiumi tagasiside ja koostöö reformi arenguteks oluline ning vajalik," lisas minister.

Aab tõi esmaspäeval peetud kohtumisel esile, et mitmed reformi olulised tegevused on viimase paari kuu jooksul palju edenenud. Haldusreform on lõpule jõudmas, sellele on antud ja antakse veel sisu ning seeläbi suurendatakse ka omavalitsuste otsustusõigust ja rahalisi vahendeid.

Samuti on käsil maavalitsuste tegevuse lõpetamine ja nende ülesannete sujuv üle andmine riigiasutustele ja omavalitsustele. Otsustatud on, et kohalikud omavalitsused hakkavad tegelema näiteks rahvastikutoimingutega, mis seni oli maavalitsuste ülesanne. Valitsus otsustas suvel suures osas taastada omavalitsustele majanduskriisi aegsete kärbete eelse tulumaksust ja tasandusfondist saadava rahalise taseme. Ühistranspordi korraldus antakse üle omavalitsusele ja tegevused on pooleli teiste ülesannete sujuvaks üle andmiseks kohalikele omavalitsustele või nende liitudele.

Minister märkis, et kuna erinevate reformide ja muudatuste tulemusel kahjuks väheneb regioonides riigipalgaliste töökohtade arv, siis on valitsusel jätkuvalt selge soov viia Tallinnast riigipalgalisi töökohti ka regioonidesse. Eesmärk on säilitada regioonides kõrgemat kvalifikatsiooni eeldavaid töökohti, mis pakuks väljakutset nii tänastele riigitöötajatele kui ka noortele, kes alles õpivad kõrgkoolis ja hakkavad lähiajal tegema otsuseid oma edasise karjääri osas.

Lisaks eelnevale on töös riigimaja projekt, mille kohta esitab riigihalduse minister valitsuskabinetile oma nägemuse detsembris. „Analüüsi käigus on selgunud, et Eesti tingimustes on kõige sobivam lahendus paigutada ühte asukohta sarnased või seotud valdkonnad ja sarnase kliendibaasiga riigiasutuste esindused. Näiteks on selge sünergia olemas keskkonna- ja põllumajandusvaldkonna asutuste vahel ning sarnased kliendid on sotsiaalvaldkonna asutustel. Riigimaja projektis on olulisel kohal ka kinnisvara küsimus. Ühelt poolt püüame ära kasutada täna riigil olemasolevat kinnisvara sh vabanevad pinnad maavalitsustes ja teisalt näeme ka võimalust parandada paljude regioonides olevate riigitöötajate töötingimusi. Riigimaja idee on esimese piloodina kavas ellu viia Raplas,“ täiendas minister. „Riigimajad ei hakka asendama maavalitsusi, vaid keskenduvad avalike teenuste pakkumisele maakonnakeskustes.“

Kohtumisel arutati veel, kuidas riik saaks koolituste ja nõustamisega toetada uute kohalike omavalitsuste juhtimist ja korraldust ning saadi ülevaade, millised on selleks juba rakendatud või väljatöötamisel meetmed.

Valitsus kiitis 11. mai kabinetiistungil heaks riigireformi kava, mille prioriteet on viia läbi kohalike omavalitsuste olukorda parandav haldusreform, mis hõlmab peale piiride muutmist ka ülesannete jaotust ja finantsvõimekuse tõstmist, kaotada maavalitsused, viia pealinnast välja sobilikud töökohad ja luua riigimajad maakonnakeskustesse. Kõikide tegevuste fookus on avalike teenuste kaasajastamine.

Laadimine...Laadimine...