Minister kärpimisest: õpetajaid, politseinikke ja hooldustöötajaid on niigi puudu

"Riigiameti efektiivsemaks tegemine käib kogu aeg ning ettevõtjate süüdistused raiskamises pole õiglased, sest õpetajate, politseinike ning hooldustöötajate ametikohti ei saa koondada, kuna neid on niigi puudu," ütles riigihalduse minister Jaak Aab.  

Pilt: Albert Truuväärt
Eesti

Minister kärpimisest: õpetajaid, politseinikke ja hooldustöötajaid on niigi puudu

Enn Tosso

"Riigiameti efektiivsemaks tegemine käib kogu aeg ning ettevõtjate süüdistused raiskamises pole õiglased, sest õpetajate, politseinike ning hooldustöötajate ametikohti ei saa koondada, kuna neid on niigi puudu," ütles riigihalduse minister Jaak Aab.  

Aabi sõnul tehakse sisulist tööd, et ei oleks ametikohtade dubleerimist. "Kui ettevõtjad viitavad, et riigiametis on täitmata ametikohad, mida hoitakse vakantsetena, siis need on valusates kohtades – näiteks Politsei- ja Piirivalveametis ning Vanglate ametis on tühje kohti, kuna rahalised vahendid on napid ning inimesi ei õnnestu leida," osutas ta.

Minister ütles, et palgavahe erasektoriga meelitab palju ametnikke töölt lahkuma. Ta tõi näite, et kui praegu toimub palju arendusi, kus taotletakse ehitus- ja kasutuslube, ent menetlusega tegelevatel ametikohtadel on suur palkade mahajäämus ning ametnikud kipuvad lahkuma.

Aabi sõnul on ametnikud on pigem üle koormatud. "Kui räägitakse, et vähemate inimestega saab teha rohkem tööd, siis see protsess käib ning tööülesanded võtab arvuti üle, ent see toimu üleöö," ütles ta.

Aab rõhutas, et ametnikke on praegu 33 000, kelle arv järgmisel aastal  300-400 võrra ka väheneb.

"See ei ole matemaatiline protsess, ametite dubleerimised üritame välja filtreerida ning rakendada erinevaid rahastamisprogramme. Samuti vähendab töökohti infotehnoloogia arenemine, ent see ei tule üleöö," osutas ta.

Aab nägi tulevikku e-riigi arengus, kus masin saab suhelda masinaga ning näiteks raamatupidajat pole enam vaja.

Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas ütles, et kindlasti saab ja tuleb riigipalgaliste arvu vähendada. "Tuleks läbi viia riigireform, anda rohkem teenused erasektori korraldada ning vähendada seadusloome mahtu," sõnas Aas.

Ta rõhutas, et ajal, kui erasektor peab radikaalselt kohanema uue olukorraga, siis peab riik samuti sellele mõtlema.

Aas pakkus välja lahenduse, kuidas vähema arvu riigiametnikega hakkama saada. Nimelt tuleks digitaliseerida teenuseid ja kasutada masinõpet, et vähendada halduskoormust nii ettevõtjatele kui eraisikutele.

Sester: avalik sektor peab kulud külmutama

"Avalik sektor peab olema erasektoriga solidaarne ning kõige vähemal juhul tähendab see avaliku sektori kulutuste külmutamist," ütles riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester.

Ta rõhutas, et kriisi ajal on eriti oluline hoida ära riigiaparaadi suurendamine, aga alati on mõistlik otsida kokkuhoiukohti. Võimalusi selleks on nii jooksvaid kulusid üle vaadates – seda nii riigiametit kokku tõmmates, aga ka teenuseid digitaalseks muutes ja eraettevõtlusele üle andes. 

Sester möönis, et koalitsiooni ootavad ees tõsised arutelud, sest lisaks üldisele majanduskriisile on Eesti rahvastik ka demograafiakriisis – elanikkond on vananev ja vähenev. "Sellises olukorras tuleb maksumaksja raha kasutada vastutustundlikult ning see tähendab, et riik peab eelarve kulupoolel pidevalt silma peal hoidma," sõnas ta.

Sester tõi välja, et majanduse toetamiseks on riik valmis hoidma lühiajalist eelarve puudujääki, kuid täiendavaid kulutusi tasub teha ainult nendesse valdkondadesse, mis toovad Eesti majandusele pikaajalist tulu.

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni  (EVEA) president Heiki Rits ütles, et viimane pool aastat näitas kindlasti kätte uued võimalused, kus ja kui palju oleks võimalik riiki õhemaks teha.

"Riik peaks olema mitte ainult solidaarne keerulistel aegadel, vaid ka võtma vastutuse ja olema läbipaistev ning efektiivne," sõnas ta.  

Tühjad ametikohad tuleks koondada

EVEA volikogu liige Kaul Nurm lisas, et ministeeriumides ja nende allasutustes on alati ruumi koondamisteks.

"Seal on alati tühje ametikohti, mida hoitakse struktuuris, aga ära ei kaotata. Neile tühjade ehk reaalse ametnikuga täitmata koha eest eelarvestatakse ka ministeeriumi ja ametite palgakulud. Kuna üldreeglina on ametikoha juurde loomine suur probleem, siis see on ka põhjuseks, mis neid tühje kohti hoitakse - ehk läheb kunagi tarvis," sõnas ta.

Nurm viitas, et pooled vakantsetest ametikohtadest tööturul on just avalikus sektoris ning koondamisi võiks alustada sellest, et kõigepealt kaotatakse ära tühjad ehk täitmata ametikohad. "Olenemata tekkinud pandeemiaolukorrast oleks hea näha, kas on muutusi avaliku sektori osakaalus pärast haldusreformi," sõnas ta. 

"Kõikidest vabadest ametikohtadest 47 protsenti olid avalikus sektoris. Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal," rääkis statistikaameti analüütik Argo Tarkiainen.

Tänavu teises kvartalis võeti tööle 39 540 inimest ja lahkujaid oli 50 184, seejuures kasvas tööandja algatusel lahkunute arv mullusega võrreldes 131 protsenti 12 493 inimeseni.

Teises kvartalis oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 8088 vaba ametikohta, mida on 28 protsenti vähem kui eelmisel aastal samal ajal.

Laadimine...Laadimine...