Mitmel pool maailmas marsiti Maa päeval teaduse toetuseks

Tuhanded inimesed tulid laupäeval iga-aastasel Maa päeval Austraalias, Uus-Meremaal ja Euroopas tänavatele teaduse toetuseks meelt avaldama, "alternatiivsete faktide" võidukäigust ajendatud ülemaailmne marss on kavas rohkem kui 500 linnas.

Pilt: Scanpix

Mitmel pool maailmas marsiti Maa päeval teaduse toetuseks

Tuhanded inimesed tulid laupäeval iga-aastasel Maa päeval Austraalias, Uus-Meremaal ja Euroopas tänavatele teaduse toetuseks meelt avaldama, "alternatiivsete faktide" võidukäigust ajendatud ülemaailmne marss on kavas rohkem kui 500 linnas.

Teadlased ja nende mõttekaaslased tunnevad muret üha sagenevate poliitiliste rünnakute pärast faktidele ja teaduslikele tõenditele ning kardetakse, et teadus jäetakse otsuste langetamisest hoopis kõrvale, vahendas BNS.

Korraldajate sõnul on selliste rünnakute ohvrid muuhulgas jõupingutused võitlemiseks kliimamuutuste vastu, evolutsiooni ja seksuaaltervise õpetamine ning elutähtsate teadusuuringute rahastamine.

Sydneys kutsusid valgetes laborikitlites meeleavaldajad poliitikuid teadlaskonda toetama, kandes plakateid nagu "Teaduseta on kõik vaid fiktsioon" ja "Vajame mõtlejaid, mitte eitajaid".

Protestiaktsioon leidis aset ajal, mil Austraaliat külastab USA asepresident Mike Pence.

Ülemaailmse teadusmarsi algatus tuli USA-st ja selle korraldajate sõnul on tegu parteivälise ettevõtmisega. Nad möönavad aga, et liikumise käivitajaks sai USA presidendi Donald Trumpi vabariiklaste valitsuse kava Ühendriikide suuremate teadusasutuste eelarvet kärpida.

Trump on lubanud kärpida paljude USA valitsusagentuuride eelarvet. Teiste seas ootab rahastuse vähenemine riiklikke terviseinstituute (NIH), ookeani- ja atmosfääriametit (NOAA) ning keskkonnakaitseagentuuri (EPA), mis võib kaotada kolmandiku oma personalist, kui kongress Trumpi eelarvekava heaks kiidab.

President on nimetanud EPA direktoriks Oklahoma juristi Scott Pruitti, kes väitis märtsis, et süsihappegaas ei ole peamine kliimasoojenemise põhjustaja. See seisukoht on teravas vastuolus ülemaailmse teadusringkondade konsensusega.

Ka Austraalias on konservatiivse valitsuse ajal kasvanud kartused poliitiliste rünnakute ees teadusele, sestap tuli rahvas tänavatele ka Melbourne'is, Brisbane'is, Perthis, Adelaide'is ja teistes linnades.

Uus-Meremaal avaldati teadlastele toetust Wellingtonis ja Aucklandis.

Canberra loobus eelmisel aastal üldsuse vastuseisu tõttu otsusest koondada riiklikust teadusorganisatsioonist (CSIRO) mitusada ametikohta.

Protestijad tulid tänavatele ka Euroopa suurlinnades ning mitmes ülikoolilinnas, nagu Bonn, Helsingi, München ja Stockholm. Pariisis seisis ühel plakatil: "Me oleme vastupanu Washingtonist lähtuvale oranžile ohule! Kaitskem teadust!"

Genfis kandsid rongkäigulised plakateid, millel seisis "Teadus - küünal pimeduses" ja "Teadus on vastus".

Londonis kogunesid füüsikud, astronoomid, bioloogid ja kuulsused marsile, mis möödus linna tähtsamatest teadusasutustest.

Berliinis osales rongkäigul tuhandeid inimesi. Saksa välisminister Sigmar Gabriel avaldas rongkäikudele toetust. Välisministri sõnul on "vaba teadus ja õpetamine avatud ja kaasaegse ühiskonna tugisambad".

Marsse teadlaste toetuseks on laupäeval oodata veel USA-s, Brasiilias, Kanadas, Jaapanis, Mehhikos, Nepalis, Nigeerias ja Lõuna-Koreas, ühtekokku 600 linnas.

Suurimat osalejate arvu on oodata GMT aja järgi kell 12 Washingtonis algaval meeleavaldusel.

Ajal, mil Maa keskmine temperatuur on viimasel kolmel aastal püstitanud rekordi ning pooluste jääkate sulab seninägematul kiirusel, ähvardades inimkonda eelseisvatel kümnenditel mereveetaseme suure tõusuga, on mõnede meeleavaldajate sõnul praegu tähtsam kui kunagi varem, et teadlased edastaksid edastaksid sõnumit sellest, kui tähtis on vähendada fossiilkütuste põletamist ja otsida lahendusi.

"Marsin laupäeval Londonis mitte niivõrd selleks, et lehvitada teaduse lippu - ehkki ka see on seda väärt - vaid seetõttu, et minu hinnangul on praegustel killustatud poliitika aegadel, kui me seisame silmitsi tõeliselt globaalsete väljakutsetega, tähtsaim kui kunagi varem, et teadlased suhtleksid avalikkusega," ütles Londoni Imperial College´i rakubioloogia professor Stephen Curry.

Laadimine...Laadimine...