NEIVELT: Mõttetu on raha hoida, kui paljud kohad seda vajavad

"Me ei pea raha kuhugi kõrvale panema ja laskma inflatsioonil seda pureda. Meie riigis on lihtsalt väga palju valdkondi, mis raha nõuavad. Kui kriis peaks tulema, siis võtame laenu, et kukkumist pehmendada," leidis majandus- ja pangandusekspert Indrek Neivelt vastuseks arvamustele, et praeguse majanduskasvu ajal peaks kindlasti raha kõrvale panema.

Pilt: Scanpix

NEIVELT: Mõttetu on raha hoida, kui paljud kohad seda vajavad

"Me ei pea raha kuhugi kõrvale panema ja laskma inflatsioonil seda pureda. Meie riigis on lihtsalt väga palju valdkondi, mis raha nõuavad. Kui kriis peaks tulema, siis võtame laenu, et kukkumist pehmendada," leidis majandus- ja pangandusekspert Indrek Neivelt vastuseks arvamustele, et praeguse majanduskasvu ajal peaks kindlasti raha kõrvale panema.

Ärimees Indrek Neivelt nentis Vikerraadio päevakommentaaris, et ülejäägiga eelarvet teha poleks Eestis mõistlik. Meie riigis on lihtsalt väga palju valdkondi, mis raha nõuavad. "Sada või kakssada miljonit on kusagil suur raha, aga riigivõla statistikas ei ole vahet, kas meil on laenukoormus 8,5 või 9 protsenti SKT-st," sõnas ta. "Me ei pea raha kuhugi kõrvale panema ja laskma inflatsioonil seda pureda. Kui kriis peaks tulema, siis võtame laenu, et kukkumist pehmendada."


Eesti on Neivelti sõnul euroala madalaima võlakoormusega riik, kelle laenamisvõime on väga hea – seda isegi majanduskriisi tingimustes. "Olen ka varem öelnud, et me ei pea olema oma eelarve suhtes nii dogmaatikud," selgitas ta. "Meil on ka eelmisest kriisist alles reserve, mida me siis ära ei kasutanud. Aga oleks võinud, siis oleks kukkumine väiksem olnud. Täna see raha enam nii palju väärt ei ole."


Eesti Pank soovitab valitsusel raha kõrvale panna ja teha ülejäägiga eelarve, samas ise teiste Euroopa riikide võlakirju ostes. "Keskpank teab väga hästi, et kõrvale pandud raha kaotab väärtust. Kui me teenime oma reservidelt oluliselt vähem kui on inflatsioon, siis ei ole mõtet teha ülejäägiga eelarvet ja reserve korjata," väitis Neivelt.


Nii Eesti Panga president Ardo Hansson kui ka sotsiaaldemokraatide esimees Jevgeni Ossinovski on öelnud, et järgmise eelarve-strateegia eesmärgiks peaks olema riigieelarve ülejäägi saavutamine. "Eesti rahandust on seni juhitud mõistlikult ehk nendel aegadel, kui majandus on kasvanud aeglaselt, on riik investeerinud rohkem ning eelarve on tulnud miinusega. Nüüd, kui majanduskasv on kiire, tuleb reserve koguda, ja meie hinnangul tuleb järgmise aasta eelarve koostada reaalse ülejäägiga," ütles Ossinovski eelmisel nädalal ERR-ile.


Neivelti sõnul tundub Hanssoni artikkel, mille põhisõnum oli headel aegadel kõrvale panemine, et halbadeks aegadeks valmistuda, esmapilgul üsna mõistlik. "Kõik on õige, aga siis meenub, et seesama Eesti Pank on viimase kolme aasta jooksul läbi võlakirjade tagasiostuprogrammi emiteerinud viis miljardit eurot," ütles ta. "Raha on läinud peamiselt Eestist välja. Nimelt lepiti Euroopa keskpankade poolt 2015. aasta märtsis kokku, et eurotsooni keskpangad ostavad igakuiselt kokku võlakirju, alguses nädalas 60 miljardi ja hiljem 80 miljardi euro ulatuses."


Neivelti sõnul oli programmi eesmärk inflatsiooni kahe protsendi juuures hoidmine ning majanduse stimuleerimine, kuid programmil ei õnnestunud Euroopa majandust kasvama panna. "Kui keskpangad 2015. aastal selle programmiga alustasid, oli ka meil palju neid, kes arvasid, et Eesti riik peaks samuti võlakirju emiteerima," märkis Neivelt. "Mäletan, et 2016. aasta aprillis oli meil Ardo Hanssoniga debatt Äripäeva toimetuses, kus me kumbki – eri põhjustel – ei toetanud valitsuse võlakirjade ideed. Aga siis rääkisime me laenu võtmisest."

Laadimine...Laadimine...