Neli roolijoodikut viiest vajavad sõltuvusravi

Alkoholiravi vajavate inimeste hulk on hoomamatult suur, tõdes justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Krister Tüllinen. "Näiteks ainuüksi 80% kriminaalses joobes tabatud autojuhtidest vajaks juba ravi, sest nende sõltuvus alkoholist on tõsine."

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

Neli roolijoodikut viiest vajavad sõltuvusravi (1)

Ain Alvela

Alkoholiravi vajavate inimeste hulk on hoomamatult suur, tõdes justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Krister Tüllinen. "Näiteks ainuüksi 80% kriminaalses joobes tabatud autojuhtidest vajaks juba ravi, sest nende sõltuvus alkoholist on tõsine."

Aastal 2017 pandi purjus peaga toime umbes 6700 kuritegu, mis on ehk 5% vähem kui tunamullu. Tüüpiline selline kurjategija on elus veidi heitunud keskealine mees, selgus alkoholipoliitika konverentsil.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Krister Tüllineni sõnul ei saa kunagi täpselt teada, kui palju kõikidest kuritegudest on toime pandud alkoholijoobes, sest alati on seda tagantjärele keeruline kui mitte võimatu hinnata.

Läti viin on sama kange kui Eesti oma

"Sellepärast ei saa me väita, et alkoholijoobes toime pandud kuritegude arv oleks vähenenud. Tõsi, me ei saa väita ka vastupidist. Õige vastus on, et need on jäänud samale tasemele," kirjeldab Tüllinen olukorda. "Ja kuigi Eestis ostetakse alkoholi vähem, juuakse seda endistviisi ning on loogiline, et Lätist toodud alkohol mõjub inimestele samamoodi nagu kohapealt ostetud jook."

Tüllineni sõnul on see kaasa toonud selle, et 33% vangidest on alkoholi tarvitamisega seotud tugevalt väljaarenenud problemaatiline käitumine, mida võib nimetada sõltuvushaiguseks. Kui arvestada siia juurde ka narkosõltuvus, siis on selle kütkeis enamik kinnipeetavatest. Sellest annab tunnistust ka statistika selle kohta, kas ja kui kiiresti jõuab vanglast vabanenud inimene sinna tagasi. 37% alkoholi kuritarvitajatest on kahe aasta pärast taas trellide taga, kusjuures kuriteos kahtlustatavana ülekuulamisele jõuab neist selle aja jooksul üle poolte.

Eelmise aasta seisuga oli Eestis 2723 vanglates kinnipeetavat ja 4392 kriminaalhoolduse all olijat. Vangi ülalpidamine tähendab maksumaksjale kuus 1597 eurot, kriminaalhoolduse all olija ülalpidamine aga nõuab kuus 78 eurot. Mõlemal juhul on inimese kas siis vanglase või kriminaalhooldaja jälgimise alla sattumise põhjus alkoholijoobes toime pandud kuriteo tõttu.

Alkohoolikud ei jõua enne kuritegu ravile

"Ainuüksi perevägivalla tõttu kulus eelmisel aastal tervishoiule 13 miljonit eurot. Alkoholiravile kulutati mullu aga vaid 4,5 miljonit eurot. Seega suur osa ressursist läheb meil ikkagi alkohoolikute kinnipidamisele pärast seda, kui nad on juba mingi kuriteo toime pannud," selgitab Tüllinen.

"Praegu näitab praktika, et väga tihti ei jõua kuritegusid toime pannud isikud ennetavalt esmatasandi tervishoiuteenuse osutaja juurde. Samas on potentsiaalselt alkoholiravi vajavate inimeste hulk hoomamatult suur, näiteks ainuüksi 80% kriminaalses joobes tabatud autojuhtidest vajaks juba ravi, sest nende sõltuvus alkoholist on tõsine. Kui me ütleme, et alkoholiravi pole kuigi efektiivne, siis peaks leidma ka alternatiivid, mis seda efektiivsust suurendaksid."

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...