Niguliste kirikus asub üks oma aja Euroopa kalleimaid altareid

Tallinlased maksid 15. sajandi lõpus Lübecki meistrile Hermen Rodele Niguliste altari eest 1250 Riia marka hõbedas, mille eest oleks saanud osta suure laeva või ehitada mitmekordse kivimaja.

Niguliste kirikus asub üks oma aja Euroopa kalleimaid altareid

Ivo Karlep

Tallinlased maksid 15. sajandi lõpus Lübecki meistrile Hermen Rodele Niguliste altari eest 1250 Riia marka hõbedas, mille eest oleks saanud osta suure laeva või ehitada mitmekordse kivimaja.

Tallinna Niguliste kiriku peaaltari kappaltar, mis on nüüd suures osas endisel kujul taastatud, on üks uhkemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altariretaableid kogu maailmas. Klappaltari tellisid tallinlased Lübecki meistri Hermen Rode töökojast ning see valmis aastatel 1478-1481. Niguliste altarit hinnatakse kogu Lübecki tolle aja kunsti üheks kallimaks ning suuremahulisemaks välismaale tehtud tellimuseks. Kappaltari eest Rodele makstud summa – 1250 Riia marka hõbedas – oli erakordselt suur. Selle eest oleks saanud osta suure laeva või ehitada linna mitmekordse kivimaja. Altari eest maksid Niguliste koguduse kõrval Tallinna Suurgild ja Mustpeade vennaskond, kelle vappe on kappaltaril ka kujutatud. Kulude katteks korraldati kiriku eestseisja Hans Roteri eestvõttel ka korjandus. Kappaltar jõudis Tallinna 1481. aasta augustis ning seati peaaltarile üles. 

Sõja ajal Järlepa mõisas

19. sajandi keskel leiti, et keskaegne kappaltar on liiga katoliiklik. Niguliste kogudus tellis uue neogooti stiilis altariseina koos Kristuse ristisurma kujutava maaliga. Kappaltar paigutati Antoniuse kabelisse, Bernt Notke Surmatantsu kõrvale. 1939. aastal toodi Rode altar Niguliste kiriku viimase pastori Richard Koolmeistri eestvõttel Antoniuse kabelist tagasi oma algsele asukohale kiriku kooriruumis. Altari kohale pandi Nürnbergist tellitud Veit Strossi krutsifiksi koopia. Ristilöödu kuju ja altari sidumisega muutus retaabel luterlikku ruumi sobivamaks.

Sõja ajal evakueeriti mitmed Niguliste kiriku kunstiteosed, nende seas Rode altariretaabel ja Notke maal Surmatants, Järlepa mõisa. See oli tark tegu, sest 1944. aasta 9. märtsi pommirünnakus purustas Nõukogude lennuvägi terve Niguliste kvartali, raskelt sai pihta ka kirik, mis süttis põlema. Nii hävis suurem osa kiriku sisust.

Sõja järel paiknes altar pakituna Oleviste kirikus. Kappaltari tiivad ja osa skulptuure olid vahepeal väljas Kadrioru kunstimuuseumis, retaabli suur kapp aga seisis ligi 30 aastat Olevistes. Samal ajal kestis ligi 30 aastat Niguliste taastamine. Muuseum-kontserdisaal avati publikule 1984. aastal. Koos teiste hinnatud kunstiteostega jõudis Rode kappaltar tagasi Nigulistesse. Esialgu näidati korpust ja välistiibu eraldi. Hiljem viidi altaritiibu kordamööda Moskvasse restaureerimisele. See jäi pooleli seoses Eesti taasiseseisvumisega, aga detailid õnnestus tagasi tuua ning kappaltarit sai jälle publikule näidata ühes tükis.

Imelised lood piltidel

2013. aastal algas katkenud töö uuesti. See tõi kaasa põhjaliku kunstiajalooliste uuringute programmi. Kuna kappaltar on alati seisnud tavaliselt väikeses vaates ehk suletuna, siis avatakse see nüüdki külastajate pilkudele ainult kolmel päeval aastas – kahel nigulapäeval ja kõigi pühakute päeval.

Kui juhtute Nigulistesse päeval, mil altar avatakse, rulluvad teie ees lahti imelised lood piltides. Seal saab näha püha Nikolause ehk jõuluvana prototüübi lugu, kellele ju kirik oli pühendatud, ning Tallinna pühaku Viktori lugu. Viktori loo on Rode kaheksal altaripildil üles maalinud ning varustanud ka alamsaksakeelsete selgitustega. Kaheksast pildist esimese all olev tekst ütleb, et siin seisab Püha Viktor kristlaste seas ja õpetab neile usku, aga siis laseb keiser ta kinni võtta. Pildil on näha, et vangistajate keskel seisev Viktor kannab sõdurpühakuna raudrüüd. Kristlasi on pildil kujutatud maani ulatuvates rõivastes. Neile vastanduvad keisri käsku täitvad sõdurid on aga riietatud lühikestesse ja tihedalt keha ligi liibuvatesse keigarlikesse vammustesse ja sukkadesse. Parempoolseim sõdur, kes seisab seljaga vaataja poole, on kahtlemata kõige negatiivsem tüüp, sest seljaga või pooleldi seljaga vaataja suunas olemine oli keskajal pahade tegelaste kujutamise lemmikviis.

Järgmisena näeme, kuidas Püha Viktor kohtuniku ette tuuakse ja too käib peale, et ta ristiusust loobuks. Kohtunikku on nii selles kui ka teistes stseenides kujutatud samuti negatiivse tegelasena, mis väljendub tema naeruväärses turbanilaadses peakattes. Kolmandal pildil laseb kohtunik Püha Viktorit köite ja nööridega mööda tänavaid vedada, mis käib ilmselt suure hädaldamise saatel. Ja juba neljas pilt kujutab, kuidas kohtunik laseb Püha Viktori riputada võlla külge ja teda pekstakse kaigastega. On tähelepanuväärne, et kolm viimatinimetatud episoodi Viktori kannatusloos sarnanevad Kristuse passioonile.

Pöördunud valvureile Viktori saatus

Seejärel näeme Viktorit juba vanglas istumas. Aga seal tuleb Kristus koos inglitega tema juurde. Seda näevad ka valvurid ja pöörduvad samas ristiusku. Pildil näeme, et Viktori jalad on jalapakkudes. Tagaplaanil seisavad kolm vangivalvurit, kes on tunnistajaks Kristuse ja kahe ingli ilmumisele. Legendi põhjal teame, et neil valvuritel, kelle nimed olid Alexander, Felicianus ja Longinus, löödi ristiusku pöördumise eest pea maha, nii nagu see juhtus hiljem ka Viktori endaga. Kuuenda pildi allkirjas öeldakse, et siin tuuakse Viktor ebajumala ette ja ta lööb sammast jalaga ning siis kukub ebajumal maha. Loo järgi sunniti Viktorit kummardama küll Jupiteri kuju, aga Niguliste altaril kujutatud puuslik sarnaneb pigem kuradile. Ebajumalakuju käes oleval lipul on poolkuu, mis veelgi võimendab tegelase negatiivsust. Seitsmendal pildil kujutatakse, kuidas Püha Viktor tuuakse veskisse, pannakse veskikivi alla ning tal lüüakse pea maha. Pildi ülemises paremas nurgas hoiab ingel käes linti, millel on sõnad vicisti victor beate vicisti ehk "sa võitsid, õnnis Viktor, sa võitsid". Legendi kohaselt asetati Viktor kahe veskikivi vahele, aga kuna need vastu ootusi tema surma ei põhjustanud, löödi tal pea maha. Märtrisurm veskis on põhjuseks, miks Marseille`ist pärit Viktori atribuudiks kujunes veskikivi.

Kaheksandal pildil kujutatud kahes stseenis näeme, kuidas timukad Viktori surnukeha vette viskavad, aga inglid toovad ta kaldale ja ta maetakse auväärsel viisil. Pildi tagaplaanil on Lübecki linna siluett koos kirikutornidega. See on üks varasemaid Lübecki linna kujutisi.

Püha Viktorit austasid kõrgelt nii Tallinna raad, Suurgild, Mustpeade vennaskond kui ka kaupmeheseisusesse mittekuuluvad linnaelanikud. Viktorit on kujutatud ka Pühavaimu altaril ja Mustpeade koguduse altaril. Viktorit kujutavaid kunstiteoseid oli keskaegses Tallinnas arvukalt.

 

Rode altari uurijad ja taastajad said Euroopa kõrge autasu

Niguliste kiriku Rode altari uurimis- ja konserveerimisprojekt võitis tänavuse Loov Euroopa ja Europa Nostra muinsuskaitseauhinna teadusuuringute kategoorias.

"Uurimistöö, mis kandis pealkirja "Rode altar lähivaates", on kolm aastat kestnud mahukas uurimis- ja konserveerimisprojekt, mille keskmes oli Lübecki meistri Hermen Rode töökojas valminud Niguliste kiriku peaaltari retaabel," ütles Niguliste muuseumi direktor Tarmo Saaret. "Rode altar on üks suurejoonelisemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid hansakunsti näiteid kogu Euroopas."

Rode altari ennistamisel ja uurimisel töötas uurijate rühm, kuhu kuulus nii reaal- kui ka humanitaarteadlasi. Uurijatega tegid koostööd Eesti kunstiakadeemia, ennistuskoda Kanut, Eesti keskkonnauuringute keskus, Southamptoni ülikool, Tartu ülikooli analüütilise keemia õppetool, katsekoda ning maksu- ja tolliamet.

"Lõpetasime ära küll selle projekti, kuid altari konserveerimine jätkub," lisas direktor. See toimub edaspidi Kumus, mitte enam kõigi silme all Niguliste kirikumuuseumis, kus külastajad võisid meistrite ja uurijate toimetamist jälgida.

"Tööde lõpuaega ei saagi prognoosida, see jätkub tõenäoliselt veel aastaid," ütles Saaret. "See on meeletu töö. Teadsime algusest peale, et mõne aastaga ei jõua kogu altarit päris korda teha. Tuli üle vaadata ka see töö, mis nõukogude ajal tehti, vajadusel seda ka parandada ja ümber teha. Kuid kogu ennistamist puudutav info on muuseumis asuvatel puuteekraanidele endiselt külastajatele jälgitav ja nigulapäevadel ja kõigi pühakute päeval teeme ikka endiselt altari lahti."

Laadimine...Laadimine...