Niguliste muuseumi näitusel saab tutvuda uusajal furoori tekitanud skulptori teostega

Christian Ackermann riivas oma käitumisega kohalikke tavasid ja muutis otsustavalt kunstikultuuri. Nimelt abiellus Ackermann linna senise parima puunikerdaja Elert Thiele lese Anna Martensiga, sai temaga tollaste tavade ja ühiskonna jaoks liiga ruttu pärast laulatust lapse, asus võitlusse tsunftisüsteemiga ja kehtestas end vabameistrina.

Pilt: Peeter Säre

Niguliste muuseumi näitusel saab tutvuda uusajal furoori tekitanud skulptori teostega

Toimetaja: Sandra Lepik

"Ackermann oli tegelikult Tallinna Pheidias, vanade käsitöötraditsioonide lõhkuja ja uutmoodi kunstiloome eestseisja," kirjeldasid näituse kuraatorid Hilkka Hiiop ja Tiina-Mall Kreem. 

Reedel, 6. novembril avatakse Niguliste muuseumis kunsti- ja ajaloohuvilistele näitus, mis tutvustab Eesti barokk-kunsti suurkuju ja esimest vabameistrist skulptorit Christian Ackermanni. Neli aastat kestnud interdistsiplinaarne uurimisprojekt lõpeb Niguliste muuseumis suurejoonelise näitusega "Christian Ackermann. Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas". 

2017. aasta kevadel sõlmisid Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Evangeelne Luterlik kirik omavahel koostöölepingu, et ühendada jõud Ackermanni loomingu interdistsiplinaarseks uurimiseks ning tuua Eesti skulptuurikunsti omaaegne täht kõige säravamal viisil tagasi kunstiväljale. Töö käigus loodi Ackermanni teadusveeb, koostati monograafia ja Ackermanni digitund ning Niguliste muuseumis kulmineeruv ja hiljem Ackermanni tööde kodukirikutes jätkuv näituseprogramm. 

Koostöö tulemusi koondaval Niguliste muuseumi näitusel saab lähivaates näha ligi 60 Eesti erinevatele kirikutele loodud skulptuuri. Tänu kaasaegsele tehnikale saab vaadata ka Ackermanni skulptuuride üllatavat sisestruktuuri, hilisemate värvikihtide alla mattunud ja taasleitud säravat barokset polükroomiat ning keerutada kujudest tehtud 3D-mudeleid.

Tegutses Tallinnas üle 30 aasta


Skulptor Christian Ackermann jõudis Tallinna 1670. aastate algul ja tegutses siin üle kolmekümne aasta. Ta riivas oma käitumisega kohalikke tavasid ja muutis otsustavalt kunstikultuuri. Nimelt abiellus Ackermann linna senise parima puunikerdaja Elert Thiele lese Anna Martensiga, sai temaga tollaste tavade ja ühiskonna jaoks liiga ruttu pärast laulatust lapse, asus võitlusse tsunftisüsteemiga ja kehtestas end vabameistrina. Selline käitumine põhjustas kohalike tsunftimeistrite seas tõsist pahameelt ning nad kaebasid Tallinna raele, et Ackermann käituvat, nagu oleks ta kuulus antiikskulptor Pheidias Ateenast.

"Ackermann oli tegelikult Tallinna Pheidias, vanade käsitöötraditsioonide lõhkuja ja uutmoodi kunstiloome eestseisja. Kuigi elu veeretas Ackermanni teele igasuguseid takistusi, lõi ta imetlusväärseid kunstiteoseid. Tänu Ackermanni moodsale arusaamale natuurist ja silmapaistvale puunikerdamisoskusele jõudsid temani kõik tähtsamad kunstitellimused, sealhulgas kuningas Karl XI initsiaale kandnud Tallinna toomkiriku altarisein – Eesti barokiaegse kiriku- ja skulptuurikunsti hinnaline pärl," kirjeldavad kõmu tekitanud kunstniku elu ja loomingut näituse kuraatorid Hilkka Hiiop ja Tiina-Mall Kreem.

Näituse kuraatorid: Hilkka Hiiop, Tiina-Mall Kreem

Kujundaja: Villu Plink

Graafiline disain: Marti Laurimaa

Töörühm: Isabel Aaso-Zahradnikova, Triin Kröönström, Merike Kurisoo, Kerttu Palginõmm, Anneli Randla, Liis Reier, Mia-Maria Rohumaa, Tarmo Saaret, Tiina Treibold

Koostööpartnerid: Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Tallinna Linnaarhiiv, Tartu Ülikool, Maksu- ja Tolliamet, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Vatson OÜ, Archaeovision OÜ, Rändmeister OÜ, Muinsuskaitseamet, Tallinna Linnaplaneerimise Amet

Näitus on avatud 06.11.2020–02.05.2021.

Laadimine...Laadimine...