Nobelist Robert J. Shiller: kuidas mõista tänapäeva stagnatsiooni?

"Miks on kogu selline majanduslik intensiivravi vajalik ja miks on seda tehtud nii pikka aega?" küsib nobelist Robert J. Shiller, kelle sõnul tekitab kasvav ängistus üha kiiremini areneva tehnoloogia pärast, mis ähvardab kaotada paljud töökohad hirmu tuleviku ja seal ootava massiivse ebavõrdsuse ees. " "Inimesed ei julge täna oma raha kulutada, kuna neil on ebamäärane hirm oma pikaaegse töökoha pärast."

Pilt: Scanpix

Nobelist Robert J. Shiller: kuidas mõista tänapäeva stagnatsiooni?

"Miks on kogu selline majanduslik intensiivravi vajalik ja miks on seda tehtud nii pikka aega?" küsib nobelist Robert J. Shiller, kelle sõnul tekitab kasvav ängistus üha kiiremini areneva tehnoloogia pärast, mis ähvardab kaotada paljud töökohad hirmu tuleviku ja seal ootava massiivse ebavõrdsuse ees. " "Inimesed ei julge täna oma raha kulutada, kuna neil on ebamäärane hirm oma pikaaegse töökoha pärast."

"Alates 2007.-2009. aasta "Suurt Majanduslangust" on maailma suurimad keskpangad hoidnud oma lühiajalisi intresse nullilähedasel tasemel. USA-s on isegi peale hiljutist riigireservi suurendamist intressid püsinud alla 1 protsendi ning valitsuse suurimate väärtpaberite pikaajalised intressid on samuti madalad," kirjeldab Nobeli majanduspreemia laureaat Robert J. Shiller arvamusportaalis Project Syndicate. Shiller lisab, et suurpangad on pakkunud turgudele ka rekordtoetust ostes välja suurtes kogustes võlgu.
 
"Kuid miks on kogu selline majanduslik intensiivravi vajalik ja miks on seda tehtud nii pikka aega?" küsib Shiller.
Nobelisti sõnul ei oleks õige väita, et olukorra põhjustajaks on ainult suur majanduslangus, kuna pikajalised intressimäärad ei jõudnud perioodil 2007-09 tegelikult niivõrd madalale tasemele. Lisaks, kui vaadata USA riigikassa käivet viimase 35 aasta jooksul, siis võib Shilleri sõnul näha langevat trendi, mis on kestnud juba pikemat aega ja mis jätkab ka praegu langemist.
 
"Sama peab paika ka reaalintressimäärade kohta. Suure majanduslanguse ajal jõudis 10-aastase tähtajaga riigikassa inflatsioonikaitsega hoiuse (TIPS) kasumlikkus ligi 3 protsendini ja oli kuni majanduslanguse lõpuni ligi 2 protsendi tasemel. Sellest ajast alates on aga kasumlikkus langenud ja madalal püsinud, 2017. aasta mais on see näiteks vaid 0,5 protsenti," kirjutab Shiller.
 
See, et inimesed on nõus oma raha kümneks aastaks siduma hoiusega, mille intressimäär on nii madal, näitab Shilleri sõnul pikaaegse pessimismi trendi jätkumist. "Seda näitab ka termini "sekulaarne stagnatsioon" kasutuselevõtt meie jäädavalt nõrga majanduse kirjeldamiseks," nendib Shiller.
Shilleri sõnul kirjeldas Harvadi Ülikooli majandusteadlane Alvin Hansen sekulaarse stagnatsiooni olemust kui "viletsaid päästmiskatseid, mis surevad juba algjärgus ning jätkuvat langust, mis iseendale üha hoogu juurde annab ja mis jätavad maha suure ja näiliselt muudetamatu töötuse keskme". "Kui Hansen selle kirjelduse oma 1938. aastal USA presidendile tehtud kõnes esitas, ootas ta, et stagnatsioon jätkub määramatu aja. Langus, mis algas börsikrahhiga 1929. aastal lähenes sel ajal juba oma kümnendale sünnipäevale ning Teine Maailmasõda polnud veel alanud. Stagnatsioon lõpes alles peale seda, kui sõda 1939.aastal algas," kirjutab Shiller.
 
Hanseni teooria sekulaarsest stagnatsioonist oli Shilleri sõnul osaliselt rajatud ka tähelepanekule, et 1930ndatel oli USA sündivus ebatavaliselt madal. "Vähem sünde taastootis stagnatsiooni, kuna Hanseni hinnangul ei pidanud inimesed laste peale nii palju raha kulutama kui varem ja ei tundnud seega ka vajadust tulevikku investeertida. Maailma panga andmetel on globaalne keskmine sündivus langenud ka peale 2008.aasta majanduskriisi, kuid sündivus on langenud juba peaaegu terve sajandi," nendib nobelist.
 
Teine seletus kestvale stagnatsioonile on Shilleri hinnangul see, et 2008. aasta sündmused on meil ikka veel liiga eredalt meeles ja põhjustavad pidevat hirmu, hoolimata meetmetest, mis neid leevendama peaks ja kartuses kõigest ilma jääda ei julge inimesed ka investeerida ja muid tehinguid teha.
 
Shilleri enda teooria tänapäeva stagnatsioonist keskendub kasvava ängistuse ümber, mida tekitavad kiire areng ja tehnoloogiad, mis võivad lõpuks asendada paljud praegustest töökohtadest  ja tekitavad  nii massiivse majandusliku ebavõrdsuse. "Inimesed ei julge täna oma raha kulutada, kuna neil on ebamäärane hirm oma pikaaegse töökoha pärast - need on hirmud, mis on nende alateadvuses ja mis ei pruugi seega küsitlustes kajastuda. Kui see on tõesti nii, siis on neil vaja järjepidevat stiimulit madalata intresside näol, et nad jätkaksid kulutamist," kirjutab Shiller. "Kui inimesed kujutavad endale ette katastroofistsenaariumeid, peavad poliitikud nendele reageerima."
 
Laadimine...Laadimine...