Noored ootavad tööandjalt võrdset ja ausat kohtlemist

Enim tajuvad vanusest tingitud ebavõrdset kohtlemist töökohal kaks vanusegruppi: noored, alla 20-ne aastased ja venemad, üle 50-ne aastased töötajad. Noorte valmidus muutusteks mõjutab enim ühiskonnas toimuvaid protsesse ja aitab sterotüüpsete uskumuste murenemisele kaasa.

Pilt: Scanpix

Noored ootavad tööandjalt võrdset ja ausat kohtlemist

Toimetaja: Juuli Nemvalts

Enim tajuvad vanusest tingitud ebavõrdset kohtlemist töökohal kaks vanusegruppi: noored, alla 20-ne aastased ja venemad, üle 50-ne aastased töötajad. Noorte valmidus muutusteks mõjutab enim ühiskonnas toimuvaid protsesse ja aitab sterotüüpsete uskumuste murenemisele kaasa.

Eesti Inimõiguste Keskuses mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonda vedav Kelly Grossthal arutles Vikeraadio saates "Ühisosa" koos saatejuhi Kerttu Kaldojaga tööturul toimuva diskrimineerimise üle.

Diskrimineerimine ehk ebavõrdne kohtlemine tööjõuturul tähendab Grossthali sõnul seda, kui inimest tõrjutakse töökohal ainult mingi tunnuse põhjal nagu puue, sugu või vanus. Vaatamata sellele, et tõrjutud töötajal on vastav pädevus, väljaõpe ja kogemus olemas.

Hea märk on see, et ühiskonnas on ebavõrdse kohtlemise teema aina enam leidnud kajastust ja tööandjad on kenasti debatti tulnud. Inimesed on hakanud ebavõrdset kohtlemist töökohtadel märkama ja pöörduvad aina enam soovolinike poole. Grossthal ütles, et probleemide märkamise korral oleks hea rikkumisest teavitada oma otsesest ülemust ja rääkida sellel teemal.

Eelmisel aastal tehtud uuringus selgus, et inimesed on kõige enim kohanud ebavõrdset kohtlemist töökohal vanuse läbi. Põhjustena toodi välja veel kehva isiklikku suhet otsese ülemusega, vähest eesti keele oskust, puuet, rahvust, sugu ja rasedust. Inimesed olid ebavõrdsust kogenud tööülesannete jagamise ja töö tasustamise puhu. Kolmandaks toodi välja, et tõrjutus väljendus töötaja vähese kaasamise ja tööalase info jagamisena.

Saates tuli jutuks, et enim on vanuse järgi diskrimineeritud kaks vanusegrupp: väga noored töötajad, kes on vanuses 15-19 aastat ja töötajad, kes on üle 50-ne aasta vanad. Grossthali sõnul on stereotüüpsete mõtlemiste kinnistumisel suur roll ühiskonnal. Lõpuks jäävad ebatõeseid väiteid uskuma ka tõrjutud inimesed ise ning ainult väga tugevad isiksused suudavad jäävad iseendaks ja mitte kaasa minna stereotüüpsete mõttemallidega.

Noored muudavad hoiakuid

Grossthal rääkis eelmise aasta Instari korraldatud küsitlusest, kus selgus, et noored ootavad tööandjatelt enim seda, et ettevõte kohtleks inimesi võrdselt ja ausalt. "Eksivad need, kes arvavad, et noortele on esmatähtis raha, palk seda ei olnud mainitud isegi esimese viie parameetri hulgas. Teiseks tuli hea ja huvitav töö ning kolmandaks oli ettevõtte hea sisekliima. Hea meel on, et noorte hoiakud muutuvad ajas pidevalt, sest veel kaheksa aastat tagasi, kui küsitlustega alustati, ei olnud võrdset ja ausat kohtlemist isegi esikolmikus mainitud. Nüüd on see iga-aasta tõusnud aina olulisemaks punktiks," tõi Grossthal välja ühiskonna muutumise trende.

Veel on tõusnud väga oluliseks teemaks paindlikkuse teema, sest aina enam inimesi soovib ise reguleerida oma töö teostamise tempot, aega ja kohta. Neil võib olla selleks mitmeid erinevaid põhjusi, olgu selleks siis kas väikesed lapsed või vähenenud töövõimega inimesed.

Laadimine...Laadimine...