ÖKONOMIST: Kreeka tulevikustsenaarium on üha ebakindlam

Euroala ja Kreeka seiskunud kõnelused sulgesid ka Kreeka pangad. See on turul vallandanud tormilised sündmused, mida analüüsis majandusekspert Tõnu Mertsina.

Pilt: Scanpix

ÖKONOMIST: Kreeka tulevikustsenaarium on üha ebakindlam

Euroala ja Kreeka seiskunud kõnelused sulgesid ka Kreeka pangad. See on turul vallandanud tormilised sündmused, mida analüüsis majandusekspert Tõnu Mertsina.

Praegu pole teada, kui kauaks pangad suletuks jäävad, kuid need võivad jääda suletuks terveks nädalaks või mõnevõrra kauemaks. Sularahaautomaadid suleti Kreekas 29. juunil.

Seoses sellega andis Kreeka sündmustele kommentaari ja andis vastuseid Swedbanki peaökonomist Eestis Tõnu Mertsina.

Kas on võimalik Kreekasse makseid teha?

Makseid Kreekasse on siiski võimalik teha erinevates valuutades, kuid on võimalus, et makse saabub kättesaajani hilinemisega. Samal ajal soovitame maksjal võtta ühendust saajaga, et kontrollida, kas makseteave (nt saaja rahvusvaheline pangakonto number, saaja panga BIC-kood jms) on ikka õige.

Kas Kreekas on võimalik makseid vastu võtta?

Ajal, mil Kreeka pangad on suletud, on Kreeka-väliseid makseid võimalik maksjal teha ainult siis, kui on olemas spetsiaalne luba rahandusministeeriumilt. Seda võimaldatakse vaid ühiskondlikult olulistele maksetele. Swedbank töötleb Kreekast saabunud makseid kohe, kui raha on laekunud. Swedbank soovitab klientidel pöörduda maksja poole, et selgitada välja, kuidas ja millal saab makseid teha.

Milles üritasid Kreeka ja tema kreeditorid kokku leppida?

Pärast pikki läbirääkimisi esitasid möödunud nädala neljapäeval (25.06) kreeditorid Kreekale kompromissettepanekud pensionisüsteemi reformimise, käibemaksu muutmise, ettevõtete tulumaksu jms kohta.

  Kreeditorid Kreeka
Pensionireform Pensioniiga tõsta 67.eluaastani 2022.aastaks Pensioniiga tõsta 67.eluaastani 2025.aastaks (esialgne versioon 2036.aasta)
Käibemaks Kreeka käibemaksu (KM) osakaal SKP-st suureneks 1% Kreeka käibemaksu (KM) osakaal SKP-st suureneb 0,93%
Kreeditoride algne ettepanek oli kahekihiline KM, kusjuures enamus kaupu maksustatakse 23%-ga. Viimases ettepanekus on lepitud kolmekihilise KM-ga, mis sisaldab ka alandatud KM ravimitele, raamatutele ja teatripiletitele. Samuti olid kreeditorid nõus elektri ja hotellide alandatud, 13% KM-ga, mida Ateena oli kaua nõudnud. Kreeditoride tingimuste järgi tuleb saarte KM-soodustus lõpetada, millega Tsipras nõus ei ole. Tsipras ei ole nõus saarte KM-soodustuse lõpetamisega
Ettevõtete tulumaks ettevõtete tulumaks tõsta seniselt 26%-lt 28%-le ettevõtete tulumaks tõsta 29%-le

Tuleb arvestada, et pensionärid ja Kreeka vaesem elanikkond on Syriza peamine valijaskond. Kuigi Kreeka pensionikulude osakaal SKP-s on kiiresti kasvanud ja on euroala suurimad, on selle oluliseks põhjuseks Kreeka nominaalse SKP langus. Kreeka majandus on alates 2010.aastast vähenenud ligikaudu veerandi võrra ning seetõttu on ka kõik SKP-ga seotud suhtarvud kõrgemad.

Ettevõtete kasumite, mis ületavad 500 000 eurot, eraldi maksustamine on läbirääkimistelt välja jäetud, kuid Tsiprase plaan tõsta nn luksuskaupade maks jahtidele seniselt 10%-lt 13%-le oli neljapäevases paketis veel see.

Lisaks esitas Kreeka kreeditoridele 2015-2017.a. erastamisplaani 6,3 mld euro eest. Varasem kava oli 3,9 mld eurot. Samas ei ole 2011.aastal alanud erastamisprogrammi järgi vara erastamist Kreekas kaugeltki nii suurtes mahtudes kunagi toimunud. IMF on varem soovinud Kreeka võla restruktureerimist, kuid EL ei ole sellega nõus. Üheks põhjuseks see, et Kreeka võlg on juba restruktureeritud, viimati 2012.aastal.

Käesoleva aasta juulist septembrini tuleb Kreekal maksta EKP-le tagasi 6,6 mld eurot, IMF-le 2 mld ja lühiajaliste võlakirjade eest 10 mld. Laupäeval pidid euroala rahandusministrid arutama Kreekale 15,5 mld eurose ajutise abiprogrammi avamist kuni käesoleva aasta novembrini. Selle tingimuseks oli pensionikulude vähendamine ja maksude tõstmine.

Mitmetes punktides on läbirääkimistel mõlematelt pooltelt kompromissile mindud, kuid nagu näha, pole see olnud piisav. Arvestades võimalikku suurt riski (Kreeka riigi ja pangandussüsteemi maksejõuetus ning Kreeka võimalik lahkumine euroalalt) on kohati aga tegeletud viimasel minutil detailidega, mis kinnitab veelkord, et läbirääkimistel Kreekaga on poliitilised motiivid olnud majanduslikest olulisemad.

Kui Kreeka ja ta kreeditorid oleksid praeguse abiprogrammi osas kokkuleppele jõudnud, vajaks Kreeka nii või teisiti järgmist (kolmandat) abiprogrammi, mis eeldaks järjekordset läbirääkimiste vooru, selle programmi täitmise järgimist ja samuti jälgimist.

Milline tähendus on Kreeka referendumil?

Reedel lükkas Tsipras kreeditoride tingimused tagasi ning teatas öösel vastu laupäeva, et teeb parlamendile ettepaneku korraldada 5.juulil referendum. Referendumi üheks mõtteks on saada rahvalt teada, kas nad on nõus kreeditoride esitatud tingimustega või mitte. Samal ajal küsis Tsipras kreeditoridelt abiprogrammi jätkumise pikendust, kuniks selgub kreeklaste otsus. Euroala rahandusministrid ei olnud aga programmi pikendamisega nõus. Kreeka parlament kiitis referendumi toimumise heaks.

Kui referendumil aktsepteerivad enamus kreeklastest kreeditoride tingimusi, võib see tähendada Tsiprase lüüasaamist ja vajadust uute valimiste järgi. Samas ei ole välistatud, et Tsipras hakkab kreeditoride ees hoopis uut mandaati kasutama. Kui kreeklased ei ole tingimustega nõus, on olukord hoopis keerulisem. Põhimõtteliselt saaks Tsipras sellega nn kahekordse mandaadi seista vastu kreeditoride tingimustele, mis kinnitaks Kreeka maksejõuetuse ja võib-olla ka euroalast lahkumise. Viimast aga ei soovi ei enamus kreeklastest ega ka Tsipras ise. Juuni keskel läbiviidud küsitluse järgi eelistaks 56% kreeklastest jääda euroalale vaatamata kreeditoride ettepanekutele, 35% aga eelistas mitte aktsepteerida kreeditoride tingimusi ja oli valmis euroalalt lahkuma. Igal juhul, on nii Merkel kui ka Euroopa Komisjon huvitatud läbirääkimiste jätkamisest ja ootavad Tsiprast läbirääkimiste laua juurde tagasi.

Kas EKP jätkab Kreeka pangandussüsteemi toetamist?

Jaanuarist kuni maini võeti Kreeka pankadest hoiuseid välja 30 mld euro eest, juunis, eriti aga viimastel päevadel on raha väljavõtmine suurenenud. Maikuuks oli viimase 12 kuuga Kreekast viidud välja 64 mld eurot, mis on ligikaudu kolmandik Kreeka aastasest SKP-st.

Pühapäeval otsustas EKP jätkata Kreeka pankadele erakorralise likviidsusabi (ELA) andmist samas mahus, nagu varem. Möödunud nädala seisuga oli see 89 mld eurot (seda on varem järk-järgult suurendatud). Tõenäoliselt ei ole selline maht Kreeka pankadele piisav ning EKP otsustab 1.juulil, kas suurendada ELA toetust. ELA on tegelikult mõeldud maksejõulistele finantsasutustele, millel on ajutised likviidsusprobleemid, eeldusel, et neil on vajalikud tagatised. ELA rahastamise eest tuleb maksta kõrgemat intressi, kui on EKP baasintress. ELA-t väljastab Kreeka keskpank EKP nõusolekul.

Kui Kreeka ei maksa täna (30.06) IMF-le 1,6 mld eurot (mis on vähetõenäoline) ning IMF ei toeta enam abiprogrammi jätkumist, ei tähenda see automaatselt ELA lõpetamist. EKP vajab selleks 2/3 oma nõukogu liikmete hääli, mille kokkusaamine ei ole kindel. Samuti peab EKP tagama euroala rahapoliitiliste ülekandemehhanismide toimimise ning tagama, et finantssüsteemi stabiilsuse. On vähetõenäoline, et EKP lõpetab ELA enne referendumit.

Milline mõju on kapitalikontrollil Kreekas?

Alates esmaspäevast (29.06) kuni vähemalt 6.juulini (kaasa arvatud) on Kreeka pangad suletud. Kreekas kehtestatud kapitalikontroll tähendab täpsemalt:

  • Sularaha väljavõtmise piirang on päevas 60 eurot ehk 1800 eurot kuus
  • Välismaalased saavad oma välismaal välja antud kaardiga ATM-dest ilma piiranguta raha välja võtta
  • Kõiki makseid deebet- ja krediitkaardiga saab teha tavapäraselt
  • Elektrooniliselt makstavaid palkasid ja riigisiseseid elektroonilisi makseid see piirang ei puuduta
  • Pensionide maksmist see ei piira
  • Kreeka on lubanud olemasolevaid hoiuseid jätkuvalt kaitsta

Kuigi tegemist on kapitali vaba liikumise piiramisega, on Euroopa Komisjon Kreeka sammu heaks kiitnud ja peab seda vajalikuks Kreeka finants- ja pangandussüsteemi stabiilsuse tagamisel.

Selline kapitalikontroll ei tähenda veel tingimata Kreeka lahkumist euroalalt. Tuletame meelde, et ka Küpros kehtestas 2013.aastal kapitalikontrolli ajutiselt. Kuid kapitalikontroll ei saa kaua kesta. Kui maksevõimele piisavalt kiiresti ei taastu, tekib tasapisi vajadus uue valuuta järele, mis võib Kreeka euroalast välja viia.

Praegu ei ole selget mehhanismi, kuidas Kreeka saaks euroalalt lahkuda. Samuti on keeruline vastata, kas euroalalt lahkumine tähendaks tingimata ka lahkumist Euroopa Liidust, nagu mõned EL juhid on oma esinemistes hoiatanud.

Milline võiks olla Kreeka maksejõuetuse või Grexiti mõju?

Eesti väliskaubandusmahud Kreekaga on marginaalsed (eelmisel aastal vaid 0,06% Eesti kaupade ekspordist ja impordist), samuti on väga tagasihoidlikud meie välisinvesteeringud Kreekas ning Eesti finantssektori seotus Kreekaga. Eesti riik on garanteerinud EFSF-i kaudu küll Kreeka rahastamist, kuid Kreeka võimalik maksejõuetus seda praegu ei ohustaks, kuna tagasimaksekohustus on alles alates 2022.aastast. Iseasi on muidugi see, kas ka selleks ajaks on Kreeka nö jalad alla saanud.

Hoopis teine küsimus on aga seotud kaudse mõjuga. Praegu on euroala oluliselt paremini kaitstud Kreeka lahkumisega seotud riskide suhtes. Euroala kriisijuhtimismehhanism on tugevam, kui aastaid tagasi. Koos suuremahulise varaostuprogrammi käivitamisega tekitas EKP nn tulemüüri Kreeka ohtude vastu, et muuhulgas pehmenda maksevõimetusega tekkivat ahelreaktsiooni mõju ja võimaliku finantskriisi. Samuti vähendab Kreeka kriisiga seotud nakkusohtu see, et erasektori ja rahvusvaheliste investorite portfellides on praegu vähem Kreeka riigivõlakirju kui aastaid tagasi ning Euroopa pangad on vähendanud oma seotust Kreekaga.

Samas ei saa me mööda vaadata Kreekaga seotud ebakindlusest Euroopas ja selle negatiivsest mõjust majandusele. Kreeka maksejõuetus või, veel hullem, Grexit, suurendab ebakindlust veelgi, kuid tõenäoliselt ajutiselt. Ebakindlus suureneb, mis tõstab riskipreemiaid, eriti just nõrgema majanduse ja riigirahandusega riikides.

Suurimaks riskiks on Euroopa poliitika vastus Kreeka võimalikule lahkumisele. Tänu kõrgele tööpuudusele, majanduskasvu aeglasele taastumisele ja reformiväsimusele on mitmetes riikides kasvanud toetus populistlikele parteidele.


Laadimine...Laadimine...