Õliühing: tankimislaine tõttu Lätis tuleks kütuseaktsiis külmutada

Eesti Õliühingu hinnangul on Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) andmed, et aktsiisitõusude tõttu tangivad veofirmad kuus keskmiselt 1940 liitrit auto kohta kütust Lätis, usaldusväärsed ning näitavad ühingu sõnul, et järgmise aasta kütuseaktsiisi tõusud tuleb külmutada ning käesoleva aasta suurenenud tasud tagasi pöörata.

Pilt: Scanpix

Õliühing: tankimislaine tõttu Lätis tuleks kütuseaktsiis külmutada

Eesti Õliühingu hinnangul on Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) andmed, et aktsiisitõusude tõttu tangivad veofirmad kuus keskmiselt 1940 liitrit auto kohta kütust Lätis, usaldusväärsed ning näitavad ühingu sõnul, et järgmise aasta kütuseaktsiisi tõusud tuleb külmutada ning käesoleva aasta suurenenud tasud tagasi pöörata.

"Need andmed tunduvad mulle vägagi realistlikud ja usutavad. Pärast aktsiisitõuse on Eesti diiselkütuse müük langenud pea 10 protsenti," ütles Eesti Õliühingu juhatuse liige Toomas Saks BNS-ile. "Piirialadel on see muidugi veel suurem, sellele viitab juba see, et Valgas on kaks tanklat kinni pandud."

Ta rääkis, et Eesti riigi ja majanduse jaoks säärane olukord otseselt kriitiline ei ole. "Ma ei tea, kas just kriitiline. Aga minu arust on häbiväärne ja kurvastav, kui riik need mitukümmend miljonit maksutulu saamata jätab," ütles Saks.

Õliühingu juht rääkis, et kriitiliseks võib olukord Eesti tanklakettide jaoks minna siis, kui järgmisel aastal rakendub täiendav 10-protsendiline aktsiisitõus. "Meil on plaan seda järgmisel aastal tõsta 10 protsenti. Lätlastel minu andmetel sellist plaani ei ole. Siis võivad küll asjad kehvaks minna," märkis ta.

Õliühingu seisukoht on tema sõnul, et järgmise aasta aktsiisitõusud tuleks kindlasti ära jätta ning võimalusel ka praegused aktsiisitõusud tagasi pöörata. "Eks juba tehtud asja on muidugi raske tagasi pöörata, aga tase tuleks külmutada kindlasti ja järgmisel aastal tõusud ära jätta," rääkis ühingu juht.

Saksa hinnangul ei ole Lätti tankima minemine otsus, mida tehakse kergekäeliselt. "See ei ole lihtne otsus, et lähen nüüd Lätti tankima. Kui uued aktsiisitõusud ära jätta, siis ma usun, et mitmed ettevõtted, kes seda praegu kaaluvad, jätaksid ära selle plaani," ütles ta.

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) küsitlus näitas, et Läti kaudu sõitvad veoettevõtted on oma tankimise valdavalt sinna viinud ja keskmiselt tangitakse Lätis 1940 liitrit kuus auto kohta.

"Küsitlusele vastajate seas oli kuskil keskmine kogus auto kohta, mis tangitakse Eestis vähem ehk siis tangitakse Lätis, 1940 liitrit auto kohta ühes kuus," ütles ERAA info ja veolubade osakonna juhataja Ermo Perolainen BNS-ile. Küsitlusele vastas küll vaid 16 firmat, mis on enda tankimise Lätti viinud, ent assotsiatsiooni hinnangul võib tulemusi siiski üldistada.

Ta lisas, et tegelikult üks auto ilmselt tarbib kuus kütust rohkem, olenevalt kuidas marsruudid ja veod on organiseeritud, nii et ilmselt tuleb ka mujal tankida. "Tõenäoliselt tehakse osa vedusid Eesti sees või käiakse kusagil mujal, Skandinaavias, siis Läti poole tankima ei minda," ütles Perolainen.

"1940 liitri pealt on 870 eurot ühe veoki kohta aktsiisimaksu ühes kuus. Osal on seal rohkem, osal vähem tankimisi, see oli keskmine," rääkis Perolainen. Ta lisas, et tõenäoliselt on kõik ettevõtted, mille autod liiguvad Läti kaudu Eestist välja, enda tankimise sinna viinud.

Kui keskmiselt tangitakse kuus auto kohta vähem 1940 liitrit, teeb see Perolaineni sõnul kuus kokku 582 000 liitrit. "Eesti riigil jääb nende 300 auto pealt saamata üle 250 000 euro kuus. Minu hinnang on, et see arv, mis käib erineva regulaarsusega Eestist välja Läti kaudu on 3000-4000 vahel," ütles Perolainen. "Kui see korrutada nüüd selle [küsitluse] keskmise kogusega, siis tulevad päris suured summad, ikka miljonid eurod," lisas ta.

Eesti Õliühing koondab naftasaadustega tegelevaid ettevõtjaid. Ühingu liikmete seas on muuhulgas Alexela Oil, Jetoil, Neste Eesti, Circle K, Tartu Terminal ja Orlen Eesti.

Laadimine...Laadimine...