ONKOLOOG: 20-aastasena ohtlike ainetega töötamine võib lõppeda 50-aastaselt saadud vähidiagnoosiga

"Eestis on igal aastal rohkem kui 8500 tuhat vähi esmajuhtu ja nendest 4 protsenti võiksid olla tekitatud tööl kokkupuutel saadud vähki põhjustavatest ainetest," märkis dr. Kristiina Ojamaa, kelle sõnul võivad ohtliku töökeskkonna tagajärjed endast märku anda ka alles aastakümnete pärast. "Inimesed ei pruugi kokkupuute hetkel üldse aru saada, et tervisega midagi väga valesti on. 20ndates kantserogeensete ainetega töötamine võib tuua vähi alles 50-aastasena."

Pilt: Scanpix

ONKOLOOG: 20-aastasena ohtlike ainetega töötamine võib lõppeda 50-aastaselt saadud vähidiagnoosiga (3)

Triin Oja

"Eestis on igal aastal rohkem kui 8500 tuhat vähi esmajuhtu ja nendest 4 protsenti võiksid olla tekitatud tööl kokkupuutel saadud vähki põhjustavatest ainetest," märkis dr. Kristiina Ojamaa, kelle sõnul võivad ohtliku töökeskkonna tagajärjed endast märku anda ka alles aastakümnete pärast. "Inimesed ei pruugi kokkupuute hetkel üldse aru saada, et tervisega midagi väga valesti on. 20ndates kantserogeensete ainetega töötamine võib tuua vähi alles 50-aastasena."

Me veedame ühe kolmandiku oma elust tööl, mistõttu on oluline, et töökeskkond oleks turvaline. Kui näiteks tööl kukkumise tagajärjed on kohesed, siis vähki tekitavate ainetega töötamise tagajärjel võib haigus tekkida alles aastakümnete pärast.

Isegi jahutolm on ohtlik

Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu tõdes tänasel pressikonverentsil "Ohtlikud ained töökeskkonnas?!", et ohtlike ainete, millega me töökeskkonnas kokku puutume, nimekiri on päris lai - alates tolmust ja lõpetades nanoosakestega. "Inimene võib näiteks töötada ka pikalt toiduainetööstuses ja puutuda kokku jahutolmuga. Ka see võib kaasa tuua tervisehädasid, kui inimene ei oska end kaitsta," tõi Maripuu näite.
Eestis pole seni Maripuu sõnul ohtlike ainetega töötamise probleemile tähelepanu pööratud. "Inimestel pole oskust lugeda juhiseid, pole teadmisi ohutusnõuetest. Oma teadmatuses võime panna oma tervise löögi alla," tõdes ta.

Ohtlike ainetega puututakse enim kokku põllumajanduses (62% kasutatavatest ainetest), tootmises (52%) ja ehituses(51%). "Ohtlikke aineid tuleb ette ka mujal, mille ohtlikkusest me ei pruugi teadlikud ollagi," sõnas Maripuu. "Isikukaitsevahendeid ei taheta töökeskkonnas kasutada, väidetakse, et see teeb töötamise ebamugavaks."

Maripuu sõnul on olukorra parandamiseks esmatähtis ennetuskultuuri loomine ja teadlikkuse suurendamine. Järgneva kahe aasta jooksul keskendutakse kampaaniatega kantserogeenidele töökohal.

Vähki haigestumine kasvab

Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogiakeskuse juhataja-onkoloog Dr. Kristiina Ojamaa märkis, et vähki haigestumine on Eestis tõusuteel. "Viimase 20 aastaga on lisandunud iga neljas vähihaige," ütles ta.

"Täiskasvanud inimene veedab väga suure osa oma ajast tööl ning seepärast on töökeskkonna tingimustel tervisele ka suur mõju," kinnitas ta. "Üldteada on fakt, et tubakas põhjustab kopsuvähki, kuid on ka palju teisi ohte. Kuuma ilmaga on tavaline vaatepilt, kuidas teetöölised teevad oma tööd lõõskava päikese all. Arsti pilgule on see väga valus vaadata, sest nad reeglina ei kasuta isegi päikesekreemi, kaitsvast riietusest rääkimata," lisas dr Ojamaa.

Dr. Ojamaa sõnul võib tööandjate ja töötajate tööohutusnõuete eiramist põhjustada ka see, et tagajärjed ei ole kohe näha. "See paraku on inimloomuses. Me kõik teame, mis oli Hiroshima, mis on tuumakatastroofid - nii suur ioniseeriv kiirgus, mis seal tuleb mõju koheselt, inimesed surevad ruttu," rääkis ta. "Aga kui me räägime muudest vähkkasvajatest, mis on seotud nende kantserogeenidega, mis kogunevad organismi ja põhjustavad seal aegamisi pöördumatuid muutusi, siis inimesed ei pruugi kokkupuute hetkel üldse aru saada, et tervisega midagi väga valesti on."

"Näiteks inimesed, kes on nooruses taimekasvatusega tegelenud ja tänapäeval on 60ndates ja neil diagnoositakse pahaloomuline kasvaja. Nad ütlevad, et 30 aastat tagasi ma töötasin taimedega ja seal oli üks pestitsiid, millel oli kirjas, et see tekitab vähki," kirjeldas Dr. Ojamaa.

Öötöö kahjustab tervist

Ohtlik võib tema sõnul olla ka töö iseloom - näiteks öötöö võib kaasa tuua muutusi hormoontasakaalus, mis võivad vähi tekkimist soodustada. "Väga paljud inimesed töötavad öötööl ja need analüüsid, mis on tehtud on näidanud, et sellel on reaalne molekulaarne tagapõhi, mida võiks mõjutada. Kõik on kumuleeruv - mida rohkem ja pikemat aega seda teha, seda suurema tõenäosusega võib see olla vähitekke põhjuseks," tõdes ta.

Kuigi Eestis ametlikku statistikat selle kohta ei ole, kas vähk on alguse saanud just töökeskkonnast, on ekspertide hinnangul märgatav hulk vähijuhte kas saanud alguse või tõuke tööpostilt.

"Eestis on igal aastal rohkem kui 8500 tuhat vähi esmajuhtu ja nendest 4 protsenti võiksid olla tekitatud tööl kokkupuutel saadud vähki põhjustavatest ainetest," märkis Dr. Ojamaa.

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul võib Euroopa statistikale tuginedes ütelda, et Eestis haigestub aastas ca 500 inimest, kelle diagnoos võib olla põhjustatud töökeskkonnast. "Meil registreeritakse aastas 70 kutsehaigust, nende hulgas aga pole mitte ühtegi vähidiagnoosi," imestas ta. Peterson kutsub töötajaid üles nõudma ettevõttelt riskianalüüsi, vajalikke sobivaid isikukaitsevahendeid ja neid ka kasutama. "Julgustan igati töötajaid tööandjatele märku andma, kui tekib vähimgi kahtlus töökeskkonna ohutuse suhtes," lisas Peterson.

Ohtlikke aineid tööl eriti ei tunta

Tööandjate esindaja, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul selgus kaubanduskoja äsja korraldatud küsitluse tulemustest, et teadlikkus ohtlikest ainetest töökohtadel on pigem madal. "85% tööandjatest soovib saada sellekohast lisainfot ning peab oluliseks ka laiemat töötajate teadlikkuse tõstmist. See näitab, et on õige aeg sel teemal rääkida, sest huvi ja valmisolek on igal juhul olemas," selgitas ta.

Täna algas Euroopa Tööohutuse ja Tervishoiu Agentuuri juhtimisel kaheaastane teavitus-ja koostööprojekt pööramaks tähelepanu ohtlikele ainetele töökeskkonnas. Eestis on erilise tähelepanu all kantserogeenid, mis põhjustavad enamiku surmaga lõppevatest kutsehaigustest Euroopa Liidust.

 

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...