Ööpäevast tuge pakkuvad kodud aitavad  puudega inimestel elada tavalist elu

Mugavad korterid ja kokku pandud "pered" aitavad erivajadusega inimestel elada võimalikult tavapärast elu ja toovad nad kaugelt kolhoositüüpi mammuthooldekodudest kodulinna tagasi. "Uus maja aitab neil alustada hoopis uut elu, mis on tavainimese omale võimalikult sarnane," selgitas AS Hoolekandeteenused Harjumaa piirkonna juht Inge Varblas. "Kui varem toodi neile toit sööklast, siis uues majas teevad nad kõike ise – pesevad pesu, koristavad, teevad süüa."

Pilt: Albert Truuväärt
Eesti

Ööpäevast tuge pakkuvad kodud aitavad puudega inimestel elada tavalist elu

Kai Maran

Mugavad korterid ja kokku pandud "pered" aitavad erivajadusega inimestel elada võimalikult tavapärast elu ja toovad nad kaugelt kolhoositüüpi mammuthooldekodudest kodulinna tagasi. "Uus maja aitab neil alustada hoopis uut elu, mis on tavainimese omale võimalikult sarnane," selgitas AS Hoolekandeteenused Harjumaa piirkonna juht Inge Varblas. "Kui varem toodi neile toit sööklast, siis uues majas teevad nad kõike ise – pesevad pesu, koristavad, teevad süüa."

Tallinna ja ühtlasi kogu Eesti esimene psüühilise erivajadusega inimestele projekteeritud kortermaja avab uksed täna Lasnamäel. Lisaks sellele, et vaimse puudega inimesed saavad seal elada nagu oma kodus, pakub see ööpäev läbi erihooldust. "Kahekorruseline maja on mõeldud erivajadustega inimestele, kes tulevad senistest suurtest kolhoositüüpi mammuthooldekodudest nagu näiteks Võisiku, Koluvere, Sõmera ja Tori," ütles AS Hoolekandeteenused Harjumaa piirkonna juht Inge Varblas. "Kui mammutmajas võis ühes osakonnas olla 40-50 inimest, siis uues majas hakatakse elama kuueste peredena. Kokku saab maja neli peret ehk 24 elanikku."
Riigi ja linna ühine projekt toob seni kaugel hooldekodus elanud inimesi kodupaika tagasi. Uues  majas hakatakse elama n-ö peredena, nagu päris kodus. "Peresid komplekteerides peame esmalt  silmas, et siia tuleksid inimesed, kes on Tallinna linnaga seotud, kellel on selleks kindel soov ja kelle lähedased elavad samuti Tallinnas," selgitas Varblas. 

Juhendaja abiks

Linn andis hiljuti maad samalaadsele eluhoone jaoks Mustamäel, ning Kadaka teel sai juba nurgakivi paika. Seda sündmust käis uudistamas ka praegu 200 elanikuga Võisiku hooldekodus elav Juta. "Ootan selle kena maja valmimist pikisilmi," ütles ta. "Lausa palvetasin, et mina ka siia saaksin! Tuleksin ju tagasi kodukanti, sest elasin varem aastaid Akadeemia teel, mis samuti siiakanti jääb. Igapäevase eluga on siin kindlasti lihtsam ise hakkama saada."

Varblase sõnul on uute kortermajade valmimisel tegemist põhimõttelise pöördega psüühilise erivajadusega inimeste hoolduses. "Uus maja aitab neil alustada hoopis uut elu, mis on tavainimese omale võimalikult sarnane," selgitas ta. "Kui varem toodi neile toit sööklast, siis uues majas teevad nad kõike ise – pesevad pesu, koristavad, teevad süüa. Ka võivad nad ise valida, mida süüa teevad, kuidas teevad ja mis ajal täpselt. Inimeste toimetulekuvõime kasvab tunduvalt ja nii arenevad nad kiiremini." 

Senisega võrreldes pakub uus eluhoone rohkem nii seltsielu kui ka privaatsust. "See saab olema hästi kodu sarnane elamine," ütles Varblas. «Igal perel on suur avatud köögiga elutuba, kuid igaühel ka oma tuba. Kõik nüüdisaegsed ja mugavad tingimused saavad olema ka ratastoolis inimesele."
Uues kodus õpetab iseseisvat toimetulekut tegevusjuhendaja. "Tema on inimene, kelle põhiomadusteks on empaatia, tasakaalukus ja toimekus," ütles koolitusspetsialist Sirly Kerner.  "Ilma nende omadusteta ei saa kuidagi, sest just juhendaja on see, kellest suures osas sõltub inimeste igapäevaeluga toimetulek."

"Tegevusjuhendaja juhendab, nõustab ja aitab kõigis toimingutes," lisas Varblas. "Koos tehes õpitakse. Eesmärk pole kliendi eest asju ära teha, vaid juhendamise kaudu iseseisvust ergutada ja toimetulekut parandada. Näiteks koristatakse niikaua koos tuba, kuni asi selge." 

Kontserdile ja kinno

"Vanade suurte mammutkodude elanikel polnud võimalik ka kogukonnas osaleda, sest valdavalt asusid need suured majad eraldi, keskustest väljas," ütles Varblas. "Ei saanud näiteks spordisaale külastada ja kõik tegevused tuli välja pakkuda võimalikult majakeskselt. Nüüd on võimalused käe-jala juures. Näiteks võib kontserdile, kinno, teatrisse või poodi minna. Väljaspool maja liigutakse valdavalt koos saatjaga. Elanikud pole luku taga ja kes on suutelised üksi bussiga-trammiga sõitma, võivad sedagi teha."

Iga päev jälgib erihooldust vajavaid inimesi ka meditsiiniõde. "Silm on peal – medõde käib iga päev, vaatab kliendid üle ja nõustab, kui vaja," ütles Varblas. "Ka asupaik peaks tervenemisele kaasa aitama. Tegemist on vaiksema tänavaga, kus ühel pool küll suured korterelamud, teises küljes aga heinamaa ja kolmandast servast paistab Lasnamäe kirik. Istutame puid-põõsaid ja teeme kodu üha ilusamaks." 

Selliseid maju tuleb rohkemgi, sest plaanis on sulgeda kõik suured kodud ja teha asemele väiksemad. Tallinnasse tuleb sel aastal eri piirkondadesse kokku neli sellist kodu, lisaks Lasnamäele veel Mustamäele, Koplisse ja Paljassaarde. Kokku rajatakse Tallinna 144 teenusekohta, neist 96 inimese tarvis valmivad need juba tänavu. "Uute majade valmimine annab tänavu tööd mitmekümnele tegevusjuhendajale," mainis Kerner. "Eriharidus pole määrav, sest anname koolitust ise. Samuti soodustame kutsehariduse omandamist. Aitame neid, kes otsustavad eriala õppida näiteks Järvamaa või Tartu kutsehariduskeskuses, tasuta transpordi ja majutusega."

  

 

 

Laadimine...Laadimine...