Osula: linnadevahelises ühistranspordis pole probleemi, mida riik peaks kinni maksma

Eesti-sisene ühistransporditurg on ühtne süsteem, kus tegutsevad tihedas konkurentsis nii erinevad bussiettevõtted kui ka rongid. Kui reisirongiliikluse krooniline dotatsioonivajadus on hästi teada, siis bussimaailmas tuleb eristada kahte eri sorti liine, leiab Mootor Grupi juhatuse esimees Hugo Osula.

Pilt: Scanpix

Osula: linnadevahelises ühistranspordis pole probleemi, mida riik peaks kinni maksma

Hugo Osula

Eesti-sisene ühistransporditurg on ühtne süsteem, kus tegutsevad tihedas konkurentsis nii erinevad bussiettevõtted kui ka rongid. Kui reisirongiliikluse krooniline dotatsioonivajadus on hästi teada, siis bussimaailmas tuleb eristada kahte eri sorti liine, leiab Mootor Grupi juhatuse esimees Hugo Osula.

 On samuti maksumaksja abil ülal peetavad maakondlikud liinid ning nende kõrval igati isemajandavad kommertsliinid.

Olukorras, kus suur osa ühistranspordi teenusest (kohalik liiklus ja reisirong) on iseseisvalt jätkusuutmatu, on kriitiline hoida elujõulistena neid, kes ise hakkama saavad. Seda tasakaalu on väga lihtne lõhkuda, rikkudes turgu liigsete dotatsioonisummadega ning jättes ettevõtjad ilma võimalusest lahendada probleeme nii, et riik selle eest täiendavalt peale maksma ei peaks.

Kui möödunud kümnendit iseloomustas ühistranspordis odavlennufirmade sünd ja edu, siis  nüüd on Euroopas nende kõrval alanud ülikiire kommertsbussiliikluse areng. Need on eeskujud, millest Eestil on ainult õppust võtta ja kasutada neid võimalusi ühistranspordi dotatsioonisõltuvuse vähendamiseks. Meil on reaalne võimalus vabastada napid riiklikud ressursid nende probleemide lahendamiseks, kus eraettevõtjad kas üldse või siis vajalikul määral kaasa lüüa ei saa.


Erakapital on juba Eesti ühistranspordi arengusse teinud märkimisväärseid investeeringuid ning seda initsiatiivi ei tohi ära kärpida. Olukorras, kus üks erafirma on valmis investeerima miljoneid, et Tallinna ja Tartu vahel sõidaks uue põlvkonna bussid, mida saab ülal pidada piletitulust, pole isegi mõtet rääkida riiklike luksusrongide ostmisest, mida reisija kunagi kinni maksta ei suuda. Eesti majandus on liiga väike selleks, et maksumaksja rahaga ülal pidada teenuseid, mida kliendid ise osta jaksavad.

Laadimine...Laadimine...