Paet: Eesti ei osutanud piirileppe allkirjastamisel Venemaale teenet

"Kõige selle tulemusel jääb mulje, et Eestile välis- ja julgeolekupoliitist mõju avaldavad väljaütlemised on praeguse valitsusliidu juhtivliikmetele justkui kerglane mäng," märkis Europarlamendi liige Urmas Paet. 

Pilt: Scanpix
Eesti

Paet: Eesti ei osutanud piirileppe allkirjastamisel Venemaale teenet (1)

Toimetaja: Sandra Lepik

"Kõige selle tulemusel jääb mulje, et Eestile välis- ja julgeolekupoliitist mõju avaldavad väljaütlemised on praeguse valitsusliidu juhtivliikmetele justkui kerglane mäng," märkis Europarlamendi liige Urmas Paet. 

Endine välisminister Urmas Paet tuletab riigikogu spiikri Henn Põlluaasa uusaastajutu kontekstis meelde, et 2014. aastal sõlmitud piirilepetega ei osutanud Eesti Venemaale mingit teenet – mõlemapoolselt aktsepteeritud ja üheselt maha märgitud riigipiir on lihtsalt oluline julgeolekut kindlustav faktor, vahendas BNS. 

"See, et praegu teostab Eesti oma suveräänsust kontrolljooneni, mitte riigipiirijooneni, pole tulevikuvaates mõistlik ning sisaldab julgeolekuriske. Seetõttu ratifitseeris riigikogu piirilepingud ka juba 2005. aastal," kirjutab Paet enda kodulehel. "Piirilepete jõustumine on tulevikku suunatud huvi, sest mida vähem on Eestil Venemaaga lahtisi ja lahendamata suuri küsimusi, seda parem. Riigipiir peab toimima ja olema väljaehitatud. See omakorda eeldab piirilepingu olemasolu. Praegune olukord, kus Eestil on ajutine kontrolljoon, on osaliselt tinginud ka senised takistused piirjoone korralikuks väljaehitamiseks."

Piirileping on vajalik julgeolekupoliitiline tagatis

"Piirilepingute olemasolu naaberriikide vahel on reegel, mitte erand," selgitab Paet. "Rahvusvahelistes suhetes kehtib põhimõte, et piirid on naaberriikide vahel lepingutega kinnitatud. See on vajalik julgeolekupoliitiline tagatis, et võtta maha võimalikke arusaamatusi ja vääritimõistmisi nii olulisel ja tundlikul teemal nagu riigi territoorium. Seda nii rahuajal kui ka kriisiolukorras. Ja kui arutatakse, et milleks neid lepinguid ikka vaja, siis tasub arvestada, et praegune ajutine lahendus on töötanud küll rahuolukorras, kuid ei pruugi tähendada, et kõik toimiks nii ka keerulisemates oludes. Piirilepingute jõustumine on normaalne areng, mitte pealesunnitud toiming. Leedu ja Läti on piirilepingud Venemaaga sõlminud, seda on teinud peaaegu kõik SRÜ-sse mittekuuluvad Venemaa naaberriigid."

Meie idapiir on NATO kollektiivkaitse piir.

"Meie idapiir on NATO kollektiivkaitse piir," märgib Paet enda postituses. "Euroopa Liidu liikmesriigina oleme samuti EL-i idapiiril ehk sellega lõpeb EL-i ühisturu ja ühisreeglitega kaetud ala. Selgelt fikseeritud ja toimiva piiri olemasolu pole võimalik alahinnata ei julgeoleku- ega majanduspoliitiliselt."

Paet tuletab meelde, et kõik 2011.–2015. aasta riigikogu koosseisus olnud neli erakonda – Isamaa ja Res Publica Liit, Keskerakond, sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond – tegid valitsusele ettepaneku pidada Vene poolega konsultatsioone, et leida võimalused piirilepete jõustumiseks. Lepetes on kirjas, et piirilepingutega reguleeritakse eranditult ainult riigipiiri puudutavaid küsimusi ning pooltel pole teineteisele territoriaalseid pretensioone. 

"Mis edasist puudutab, siis peaksid Eesti ja Vene parlament püüdma piirilepete ratifitseerimise ajakavas kokku leppida ning need ka eelpool nimetatud põhjustel ratifitseerima," leiab Paet. "20. sajand oli paljudele Euroopa rahvastele ja riikidele traagiline ning keeruline, teiste hulgas ka Eestile. Kui võrrelda 20. sajandi alguse Euroopa kaarti praegusaja Euroopa kaardiga, võib sealt leida vägagi palju muutusi. Eesti ülesanne on kindlustada oma tulevikku – et meie julgeolek oleks võimalikult kindel ja pahatahtlikku tõlgendamisruumi oleks võimalikult vähe." 

Liitlased ei pea kohaseks territoriaalseid pretensioone

Paet leiab, et Põlluaasa uusaastaavalduses aetud jutt oli ebaselge ja andiski Venemaale võimaluse tõlgendada, et Eestil on idanaabrile territoriaalseid pretensioone. 

Päevapoliitiline parteiline eesmärk ei tohi üles kaaluda Eesti välispoliitilist ja julgeolekualast rahvusvahelist usaldusväärsust

"Territoriaalseid pretensioone ei pea kohaseks ka meie liitlased, sest riikidelt, seal hulgas Eestilt, eeldatakse järjekindlust ja ettearvatavat poliitikat. Ja seda eriti nii olulistes asjades, nagu seda on riikidevaheline piir," selgitab Paet. "Seega kui Eesti valitsus kiitis 2014. aastal piirilepetes oleva piirijoone asukoha heaks ning lepingud allkirjastati nii valitsuse kui riigikogu väliskomisjoni toetusel, siis ei ole tõsiseltvõetav hakata viis aastat hiljem mingit teist juttu ajama. Seda ei mõista ega pea adekvaatseks ka meie liitlased. Lisaks pole selline jutt kuidagi Eesti huvides. Ja päevapoliitiline parteiline eesmärk ei tohi üles kaaluda Eesti välispoliitilist ja julgeolekualast rahvusvahelist usaldusväärsust. Pealegi on kaks tänast valitsusparteid Isamaa ja Keskerakond Eesti-Vene piirilepete sõlmimise heaks kiitnud."

"Omaette väärtus on Eesti riigi usaldusväärsus meie liitlaste ja partnerite silmis. Olgu selleks varasemate kokkulepete austamine või riigijuhtide tõsiseltvõetavad sõnavõtud," viitab Paet lisaks Põlluaasa uusaastajutule ka teiste poliitikute väljaütlemistele.

Paet lisab, et välis- ja julgeolekupoliitilisest kapitalist ei tohi saada sisemaise päevapoliitika peenraha. ÜRO Julgeolekunõukokku kuuluva riigi valitsusliidu juhtivtegelastel tuleks end Paeti hinnangul seega kokku võtta, sest välispoliitilise mõjuga hüüatused pole kiirelt ununev nali.

Eesti maine mõjutab otseselt ka julgeolekualast kindlustunnet

"Eesti rahvusvahelist kuvandit kehvasti mõjutavaid välispoliitilise sisuga avaldusi on praeguse valitsusliidu juhtivtegelastelt hakanud tulema ärevaks tegevalt sageli. Eesti maine ja usaldusväärsus ennekõike meie liitlaste silmis mõjutab otseselt ka julgeolekualast kindlustunnet," kirjutab Paet enda postituses. "Mõne nädala sisse mahuvad ebaõnnestunud avaldused Eesti olematust julgeolekuplaanist B, Soome värske peaministri ja selle kaudu ka paljude soomlaste ees Eesti valitsuse ja Eesti narriks tegemine, ärplemine Saksamaa suunal, justkui neil puuduks kaitsetahe vajadusel Eestit aidata."

"Kõige selle tulemusel jääb mulje, et Eestile välis- ja julgeolekupoliitist mõju avaldavad väljaütlemised on praeguse valitsusliidu juhtivliikmetele justkui kerglane mäng või kiirelt ununev nali, kus võib rääkida, mida sülg suhu toob ning millega justkui mingi vastutus või tagajärjed ei kaasne," märgib Paet. "Paraku tegelikus elus aga kaasnevad. Teiste riikide otsustajad ei tea, milline mees on Eesti parlamendi esimees, siseminister või keegi kolmas. Nende jaoks on tegemist oluliste ametikohtadega, mille täitjate sõnalt eeldatakse kaalu ja mõju, sest nad esindavad Eesti riiki." 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...