Pagulasküsimustega seoses on ähvardusi saanud ka veebikonstaablid

Viimasel ajal aktuaalseks muutunud pagulasküsimustega seoses on saanud ähvardusi nii inimõigusorganisatsioonide töötajad, ajakirjanikud kui ka veebikonstaablid.

Pilt: Scanpix/pagulastevastane meeleavaldus

Pagulasküsimustega seoses on ähvardusi saanud ka veebikonstaablid

Viimasel ajal aktuaalseks muutunud pagulasküsimustega seoses on saanud ähvardusi nii inimõigusorganisatsioonide töötajad, ajakirjanikud kui ka veebikonstaablid.

Arutelud ja erimeelsused pagulasküsimuses tekitavad sotsiaalmeedias lahkhelisid, arusaamatusi, jagelusi, toovad kaasa solvanguid ja ähvardusi, kinnitas veebikonstaabel Maarja Punak Postimehele. "On saanud reegliks, et päevas lahendame vähemalt ühel korral kõnealuseid küsimusi."

Ka Punak ise on tule alla sattunud, kui pärast soovitust sulgeda pagulasvastaste grupp saabus talle kiri: "Ma loodan, et olete üks esimestest naistest, kelle pagulased siia kolides ära vägistavad."

Isiklikke solvanguid ja sõimukirju on saanud paljud, kes pagulasteemal sõna võtnud. Ajakirjanik Maris Hellrand sai oktoobris sotsiaalvõrgustikus Facebook võõralt inimeselt kirja, mis ütles "Pane ennast põlema, parasiit!". Kiri jõudis Hellrandini varsti pärast seda, kui meedias ilmus tema arvamuslugu, milles ta toonitas, et nii mõnigi meist on pagulaste järglane ja milles märkis, et vihakõne piirid on nihkunud talumatult kaugele.

Häiriva kirja autori, väikest pronksikoda omava keskealise Harjumaa mehe Facebooki profiilil on pildid pagulastest ja poliitikutest neid mõnitavate tekstidega, sekka haakristid. Isiklikke kirju on ta saatnud teistelegi, kes pagulasteemal sõna võtnud.

Mõni päev hiljem sai Hellrand SMS-i ühelt teiselt pagulasvastaselt. Just oli lõppenud ETV saade "Vabariigi kodanikud", kuhu ta oli kutsutud rääkima võõraviha teemal. Sõnumis oli kirjas tema koduaadress, mis teda kohutas. Hellrand pöördus politsei poole, ent väärtegu selles ei tuvastatud.

"Sotsiaalmeedia ja kommentaariumid on niigi täis jälki sõimu ning kui selle juures veel isiklikuks minnakse, tuleb magada hirmus, et ühel ööl lennutatakse kivi aknast sisse," ütles Hellrand.

Vaenulikke isiklikke pöördumisi on saanud ka Eesti Inimõiguste Keskuse võrdse kohtlemise ekspert Kelly Grossthal ja tema kolleegid. Mitmete kirjade ja helistamiste järel tegi Grossthal avalduse politseisse.

Politsei kinnitusel pole nendeni selliseid pöördumisi kuigi palju jõudnud. Grossthal arvab, et sõimu- ja ähvarduskirju pigem ignoreeritakse, kui et politseilt abi palutakse. "Me näeme oma töös, et vihakõne ohvrid soovivad harva reaalselt avaldust kirjutada, sest ei usuta, et politsei võiks aidata. Vahel ei usaldata riiki tervikuna, kuna mitmete rassistlike väljaütlemiste taga on olnud inimesed, keda seostatakse riigivõimuga," rääkis ta.

"On selge, et inimeste turvatunne saab kõigutatud, kui ütlemistega minnakse isiklikuks, või veelgi enam – üle ähvardusteks," toonitas politsei- ja piirivalveameti vanempressiesindaja Marie Aava. "Kui politseile laekub info selle kohta, et kellegi elu või tervis võib olla ohus, reageeritakse sellele täie tõsiduse ja kiirusega," kinnitas ta.

Vaenulikke sõnavõtte on leidunud ohtrasti pagulasvastaste aktivistide gruppides ja need on viinud ka mõne suurema grupi sulgemiseni. Näiteks pani Facebook kinni grupi "Märgatud pagulast", kus selgelt vaenu õhutati.

"Samamoodi nagu paljud teised, andsime Facebooki meeskonnale märku, et vihakõne levitamise, solvamiste ning korrarikkumisele õhutamise tõttu tuleb kaaluda selle lehekülje sulgemist," ütles veebikonstaabel Punak.

Grossthal toonitas, et riik tervikuna peab mõistma, et vaenu õhutamine on tõsine teema. "Tolerantsus ja teadlikkus võrdse kohtlemise teemadest peab olema pidevalt riigi prioriteediks, kui riigis soovitakse näha rahumeelset kooseksisteerimist ja edukat majandust," rääkis ta. Eelkõige on Grossthali sõnul oluline, et poliitikud ja avaliku elu tegelased saaksid aru oma vastutusest ning politseil oleks valmisolek ja teadlikkus vaenu õhutamise intsidentidega tegelemiseks.

Alles oli Eestis terav arutelu kooseluseaduse ümber, mis tõi samuti kaasa solvanguid ja sõimu. "Kooseluseaduse debati ajal nägime vaenuõhutamist seksuaalvähemuste suunas," märkis Grossthal, lisades, et homofoobia pole tegelikult ka praegu kuhugi kadunud, lihtsalt pagulaskriis on selle osaliselt varjutanud.

Sotsiaalmeedias isiklikuks minek ei puuduta ainult kooseluseadust või pagulasi, internetis elatakse end välja ka paljude teiste teemade puhul. "Ehkki enamasti suheldakse Facebookis oma pärisnime alt, on ekraan paljude meelest endiselt nagu teatud kaitsekilp, mis eraldab "päris" ja "virtuaalse" maailma," selgitas Tartu Ülikooli meediauuringute vanemteadur Andra Siibak. Samuti on sotsiaalmeedia või interneti kaudu lihtne enda nii-öeldasihtmärgini jõuda.

Siibaku sõnul on uuringud leidnud, et sotsiaalmeedias levitavad vihakõnet peamiselt nelja tüüpi kasutajad: sõdurid, kes on võtnud eesmärgiks oma "püha missiooni" täitmise ja "tõe" levitamise; uskujad, kellele on omane autoritaarne maailmavaade ning oma poliitiliste ja ideoloogiliste uskumuste pime pooldamine; mängurid, kelle eesmärk on nalja saada ning kes teevad peamiselt sarkastilisi ja iroonilisi kommentaare; ja lõpuks valvekoerad, kelle eesmärk on pöörata tähelepanu ebavõrdsusele ühiskonnas, kaitsta nii-öelda nõrgemat ning püüda öelda, et pole olemas vaid üht ja ainsat tõde.

Laadimine...Laadimine...