Päikesepaneelidest saab kümne aastaga tasuv pensionisammas

"Paljud majaomanikud muretsevad oma elamule päikesepaneelid tulevase pensionipõlve kindlustamiseks," ütles päikesepaneelidega tegeleva firma juht Ander Pukk. "On ju üldine trend, et elekter üha kallineb, kuid päikesepaneelidega majadel on edaspidi kodukulud kontrolli all."

Pilt: Scanpix

Päikesepaneelidest saab kümne aastaga tasuv pensionisammas

Kai Maran

"Paljud majaomanikud muretsevad oma elamule päikesepaneelid tulevase pensionipõlve kindlustamiseks," ütles päikesepaneelidega tegeleva firma juht Ander Pukk. "On ju üldine trend, et elekter üha kallineb, kuid päikesepaneelidega majadel on edaspidi kodukulud kontrolli all."

19. märtsil toimunud Balti elamumajanduse konverents uuris kortermajade kordategemise uusi võimalusi. Ettevõtmist korraldav Eesti korteriühistute liit tõi sel teemal rääkima Euroopa tippeksperdid.

Madalmaade mullune kogemus näitab, et väikese kuuekümnendate ridamaja võib uuendada üheksa päevaga nii, et kodukulud vähenevad ligi poole võrra. "Esimesel päeval sai paika valmisdetailidest tagafassaad, teisel esifassaad ja kolmandal päeval sai hoone uue katuse," rääkis Euroopa elamuorganisatsiooni Housing Europe'i president Marc Galon, kes on ka suure elamuorganisatsiooni Aedes juht.

"Kuues ja seitsmes päev kulus valmisdetailidest täisintegreeritud päikesesoojust juhtiva katuse paikapanekule. Kaheksandal päeval võis ridamajalt eemaldada tellingud ja järgmine päev oli kaunis lõpptulemus kõigile näha."

Kõik juba tehases valmis

Nii fassaadielemendid kui ka päikesepaneelidega katus olid eelnevalt kokku pandud juba tehases. Sel viisil ehitas Roosendaali omavalitsus europrojekti E2ReBuild abiga kiirelt ümber terve ridamajade elurajooni. Senisega võrreldes vähenes kulutatava gaasi hulk tänu päikesepüüdjaile hoone kütmisel, vee soojendamisel ja kokkamisel 65 protsendini.

"Eestis on päikesepaneelid veel suhteliselt võõras asi," ütles Naps Solar Estonia OÜ tegevjuht Ander Pukk. "Kui näiteks Saksamaal on 1,4 miljonit suuremat või väiksemat päikeseelektrijaama, siis Eestis mõnesaja ümber. Kuid nende kasutamine liigub siiski tõusvas joones."

Puki sõnul algab päikesepaneelide tasuvusaeg keskmiselt kümne aasta pärast. "Paljud majaomanikud näiteks muretsevad oma elamule päikesepaneelid tulevase pensionipõlve kindlustamiseks," tõdes Pukk. "On ju üldine trend, et elekter üha kallineb, kuid päikesepaneelidega majadel on edaspidi kodukulud siiski kontrolli all. Kui aga kodukulud vähenevad, on selle arvel kättejäänud raha pensionärile ju lisatulu. Nii toimib tänane investeering tulevikus pensionikindlustusena."

Puki hinnangul on meie kliima päikeseenergia tootmiseks hea ja paneeli tootlus Saksamaaga sama. "Päikesepaneel kui saastevaba energia andja suudab toota ka pilves ilmaga, kuigi vähemal määral," lisas Tänassilma tööstuspargis tegutseva ettevõtte juht, kelle toodang on jõudnud nii põhjapooluse lähistele kui ka Aafrikasse.

Hollandi uuendused on oluliselt parandanud elutingimusi ka sealsetes sotsiaalelamutes. "Sotsiaalelamud polnud veel aastakümneid tagasi kuigi populaarne teema," rääkis Galon. "Leiti, et vaid vaba turg on tähtis ja otsustab kõik. Kuid majanduskrahhi saabudes selgus, et vabal turul on siiski ka negatiivseid külgi, ja sotsiaalne kindlustunne muutus inimestele väga tähtsaks. Inimesed vajasid tunnet, et neil on kindel ja korralik katus pea kohal. Kui inimesed on rõõmsad ja õnnelikud, siis nad ka töötavad paremini. Vaadake või riikide ajalugu – kui tihti on ebainimlikud elutingimused rahva revolutsioonini viinud! Minu arvates on inimestele kindlustunde tagamine ja nende elutingimuste eest hoolitsemine praegu väga tähtis ülesanne kõigis Euroopa maades. Inimesed on rõõmsad ja õnnelikud, nad töötavad paremini ja majandus kasvab!"

Hooned ise energiat tootma

Sotsiaalmajade jaoks on Galoni sõnul raha andnud Euroopa investeerimispank, samuti on pakkunud abi eri organisatsioonid. "Tulevikusiht on muuta hooned energiat tarbijatest energia tootjateks," mainis Galon.

"Elamud tarbivad ligi 40% kogu Tallinnas kulutatavast energiast," ütles abilinnapea Eha Võrk. "Seetõttu on kokkuhoid elamutes oluline. Tallinn toetab ühistuid projekti "Fassaadid korda" kaudu."

"Konverents andis hea võimaluse meie saavutusi lõunanaabritega võrrelda ja kõrva taha panna nn vanade Euroopa riikide kogemusi," lisas Eesti korteriühistute liidu juhatuse esimees Andres Jaadla.

 

Päikesepaneelide elekter müratult ja keskkonnasõbralikult

Päikesepaneele võib paigaldada igale katusetüübile, sõltumata selle materjalist või ehitusest. Lisaks päikesepaneelidele on vaja raamistikku, kaabeldust, alalisvoolu harukarpi koos ülepinge kaitsetega ja inverterit (pildil) selleks, et muuta päikesepaneelide toodetud alalisvool vahelduvvooluks.

Võimsus ja energiatoodang on kuvatud inverteri ekraanil. Selle info võib saata ka mujale, näiteks juhtmevabale ekraanile või arvutisse, kui majaomanik soovib täpsemalt jälgida süsteemi elektritootmise protsessi.

Suurema süsteemi võib konstrueerida mitmest väiksemast, mis suudavad ka eraldi elektrit toota. Süsteeme saab suurendada seni, kuni katusel on uutele päikesepaneelidele lisaruumi.

Paneelid on müravabad, sel puuduvad liikuvad osad ja ohtlikud kõrvaltooted ning sellest ei teki heitgaase, vaid ainult keskkonnasõbralik elekter.

Allikas: http://napssolar.ee 

Laadimine...Laadimine...