Paindlikum tööaeg aitab ühildada töö- ja pereelu

"Eestis on kahjuks küllalt suur nende ettevõtete osakaal, kus on liiga pikk tööaeg, ja vähem neid, kes proovivad tööaega juhtida," ütles Praxise analüütik Märt Masso, kelle sõnul paindlik töö vähendaks tööstressi ja aitaks lapsevanematel tööl käia, mistõttu suureneb tööhõive. "Jäiga töökorralduse ja ajajuhtimise puhul, aga kipuvad töötajad haigestuma, tekib kaadri voolavus ja see läbi väheneb ettevõtte tootlikus tervikuna."

Pilt: Scanpix

Paindlikum tööaeg aitab ühildada töö- ja pereelu

Ragne Jõerand

"Eestis on kahjuks küllalt suur nende ettevõtete osakaal, kus on liiga pikk tööaeg, ja vähem neid, kes proovivad tööaega juhtida," ütles Praxise analüütik Märt Masso, kelle sõnul paindlik töö vähendaks tööstressi ja aitaks lapsevanematel tööl käia, mistõttu suureneb tööhõive. "Jäiga töökorralduse ja ajajuhtimise puhul, aga kipuvad töötajad haigestuma, tekib kaadri voolavus ja see läbi väheneb ettevõtte tootlikus tervikuna."

Täna toimub Bliss konverentsikeskuses seminar "Tasakaal", kus räägitakse efektiivsest töö ja pereelu ühildamisest ja sellest, mida nii tööandjad kui igaüks meis ise saab nii kodu- kui tööelu stressi vähendamiseks ära teha.

"Töö-ja eraelu stress on omavahel tihedalt seotud – kui ühes osas on inimesel pinged, siis paratamatult kandub see üle ka teisele poole,"ütles Masso. "Oluline on see, kuidas tööandja aitab inimesel tema tööaega juhtida ning annab talle iseseisva otsustamise võimaluse töö tegemise aja ja koha kohta, et inimene saaks ka oma elu tööga ühitada."

"Eesti on selles mõttes huvitav riik, kus 85 % tööandjaid teadvustab, et nende firmas on stressorid, aga on väga väike hulk neid, kes tööstressi teadlikult juhivad," rääkis Masso, "oleme küllaltki sabassörkija Rootsi ja Taani järel, kus võimsalt tegeletakse tööandjate poolt tööstressi juhtimisega."

 

Eestis on töö ja eraelu ühitamine Euroopa keskmine

OCD töö -ja elu tasakaalu indeks hindab, milline on töö-ja eraelu tasakaal erinevates Euroopa liidu riikides.
"Meie oleme selles osas kuskil keskel ja kõige hullem lugu ei ole. Soome on otse meie kõrval, aga kuna me oleme uhked eestlased ja tahame alati paremad olla, siis vaadakem pigem Norra ja Taani poole, kus olukord on meist parem," märkis Masso. "Skandinaavia on meie vilkuv tuluke, mille poole pürgida."

Töö-ja pereelu ühitamise seisukohast on väga oluline, kui paindlikku tööaega ja töö tegemise kohta saab tööandja töötajale võimaldada. "Eestis on kahjuks küllalt suur nende ettevõtete osakaal, kus on liiga pikk tööaeg ja vähem neid, kes proovivad tööaega juhtida," nentis Masso.
Masso rõhutas, et organisatsiooni eduka toimimise seisukohalt on oluline, et töötaja ja tööandja tuleksid teineteisele vastu ja püüaksid ühiselt kaaluda, millised on parimad mõlemaid pooli rahuldavad töötingimused ja tööajad. "Tööstress pole ainult töötaja isiklik asi, selle vähendamisele saab palju kaasa aidata tööandja. Kui töötaja tunneb, et temast hoolitakse, siis on ta palju motiveeritum ja tema töötulemused paremad, kui jäiga töökorralduse puhul," kirjeldas Masso. " Jäiga töökorralduse ja ajajuhtimise puhul, aga kipuvad töötajad haigestuma, tekib kaadri voolavus ja see läbi väheneb ettevõtte tootlikus tervikuna."

"Tööstressiga kaotame 3-4% SKP-st, mis on oluline hulk ühiskonna heaolu kaost ja mille otseseks põhjuseks on tasakaalustamatus töösuhetes," lisas Masso.

Eestis on võrreldes teise EU riikidega siiski suhteliselt vähe inimesi, kes tööstressi üle kurdavad. "See ei pruugi tähendada, et stressi poleks," märkis Masso, "põhjus võib olla, et meie töötajad ei teadvusta, millega on tegu või siis, kui optimistlikumalt vaadata – ehk on Eesti inimeste stressijuhtimise ning eluga toimetulekuoskused paremad."

 

Töövõimeliste elanike hulk väheneb kiirelt

Eesti ühiskond on vananemas ja iibeprobleemid on jätkuvalt päevakorral. Hetkel on Eestis ligi 279 000 inimest, kes aktiivselt tööturul ei osale: 16 % on töövõimetud, neist 1/3 on töövõimetus põhjustatud vaimsetest pingetest, 10 % elanikkonnast ei osale tööelus, sest on hõivatud omaste hooldamisega – kas siis lapsega kodus või hooldavaid omakseid.

"Ühtekokku räägime 26 % inimestest, keda saaks tööellu kaasata, kui paremini ühildada töö-ja elu ning luua nende vahel tasakaal. Me oleme olukorras, kus iga inimene on meile tähtis ja kõigile tuleb anda võimalus ühiskonda panustada," selgitas Masso, kelle sõnul on tegemist suure väljakutsega ühiskonnale, kuna praeguste prognooside kohaselt väheneb tööealiste inimeste hulk aastaks 2040 130 000 inimese võrra, mis on ligi 1/3 Tallinna elanikkonnast.

Üha kasvamas on pensioniealiste inimeste hulk. "Aastaks 2040 on praeguse kolme tööealise inimese kohta alles vaid kaks tööealist inimest. See vähendab oluliselt tööinimeste hulka, kes peab üleval hoidma Eesti heaolu – need, kes on majanduslikult aktiivsed peavad üleval hoidma, neid kes enam majanduslikult aktiivsed pole. Kui praegu on 600 000 aktiivset, siis punase stsenaarium järgi väheneb tööealiste arv 500 000 inimeseni," rääkis Masso.

Masso sõnul on hetkel Eesti tööhõive võrreldes teiste EU riikidega suhteliselt aktiivne - Eestis on ligi 70 % elanikkonnast tööga hõivatud, aga Rootsis näiteks on see hõivemäär 75%.

"Et oleks rohkem töökäsi peale tulemas on oluline osa sündimuse suurendamisel, see on meil madal ja seda lihtsate vahenditega ei suurenda, samas kui suudame parandada töö ja elu tasakaalu, ja ka lapsevanemad saavad tööelus osaleda – siis suureneb tööhõive ja seega aitab see kaudselt ka rohkem lapsi siia ilmale tulla," selgitas Masso.

Laadimine...Laadimine...