PALGAD AVALIKUKS? Firmas kahekordselt erinev palk, ülikoolides 30% vähem teenivad naised ja palgast vaikimist nõudev tööandja

33% organisatsioonides on töötasu täielikult läbirääkimiste küsimus ning palgad on läbipaistmatud. "Tihtilugu probleem on selles, et inimesed pole kursis ja ettevõtted kasutavad seda aeg-ajalt ära," sõnas CV-Online'i arendusjuht Heikko Gross. "Eestis on tihti juhtunud, et kui ülikoolis naised kuulevad oma meeskolleegide palka, siis saavad nad teada, et neid on nööritud umbes 30% ulatuses," tõdes Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson.

Pilt: Scanpix
Eesti

PALGAD AVALIKUKS? Firmas kahekordselt erinev palk, ülikoolides 30% vähem teenivad naised ja palgast vaikimist nõudev tööandja

33% organisatsioonides on töötasu täielikult läbirääkimiste küsimus ning palgad on läbipaistmatud. "Tihtilugu probleem on selles, et inimesed pole kursis ja ettevõtted kasutavad seda aeg-ajalt ära," sõnas CV-Online'i arendusjuht Heikko Gross. "Eestis on tihti juhtunud, et kui ülikoolis naised kuulevad oma meeskolleegide palka, siis saavad nad teada, et neid on nööritud umbes 30% ulatuses," tõdes Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson.

Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson nentis arutelul "Kas ja kus palgad avalikustada? Kes avalikustab?", et kui palkade avalikustamisest räägitakse, siis suhtutakse sellesse ebalevalt. "Tahetakse ja ei taheta ka. Et ettevõtte sees oleksid palgad avalikud, ollakse tavaliselt poolt, aga selles, et näiteks naabrimees su palganumbrit teaks, ei olda nii kindlad," ütles ta.

Isegi haridusasutused pole süüst puhtad

Peterson selgitas, et seadusega on palk salastatud ainult tööandja jaoks ning tööandja ei saa keelata või karistada töötajatel palgast rääkimist. "On olnud veidraid juhtumeid - esipiloot nimetab ajakirjanduses oma palga ja tööandja üritab teda selle eest lahti lasta," rääkis Peterson. "Eestis on tihti juhtunud, et kui ülikoolis naised kuulevad oma meeskolleegide palka, siis saavad nad teada, et neid on nööritud umbes 30% ulatuses."

"Oleme suurtes tehnoloogiafirmades näinud ka kahekordset erinevust töötajate palkades," tõdes Peterson, kelle hinnangul on siiski märgata tendentsi palkade avalikustamiseks ettevõtete sees, mille tagajärjel väheneb samm-sammult ka palgalõhe.

Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna juhataja Liina Kanter märkis, et 33 protsendis organisatsioonides on töötasu täielikult läbirääkimiste küsimus. "Üldine läbipaistvus on madal, seetõttu on valitsus leidnud, et on oluline hakata seal valdkonnas kutsuma esile muutusi," sõnas ta.

Kanter tõi välja, et Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2016-2019 näeb ette mitmeid meetmeid palgalõhe ja läbipaistvuse suurendamiseks, sealhulgas ka muuta avaliku sektori tööandjale kohustuslikuks kuvada oma kodulehel soo ja tööperede lõikes töötasustamise andmeid ja suurendada naiste ja meeste võrdsemat esindatust riigiettevõtete nõukogudes.

Värske ema jääb kollektiivsest palgatõusust ilma

Uuritakse ka peale lapsepuhkuse lõppu tööle naasemisega kaasnevaid probleeme. "Üheks ülesandeks on viia läbi uuring järgmise avaliku teenistuse aastaraamatu raames, mis hindab, kas lapsehoolduspuhkuselt naasnud töötaja töötasu on õiglane," märkis Kanter, kelle sõnul tuleb tihti ette, et näiteks kollektiivsetest palgatõusudest, mis on olnud nende lapsehoolduspuhkuse ajal, jäävad nad ilma.

Ka Heikko Gross CV-Online'ist nentis, et palkade läbipaistvus on tööturul suureks probleemiks. "Tihtilugu probleem on selles, et inimesed pole kursis ja ettevõtted kasutavad seda aeg-ajalt ära. Kui on teada palgatase, siis on tööandjatel, kes otsivad odavat tööjõudu, elu raskem," sõnas ta. "Palgale tähelepanu tõmbamine muudab selle aktuaalseks ja seda keerulisem on tööandjatel öelda, et meie palku ei avalda."

Gross märkis, et CV-Online portaalis on tööpakkujatel võimalik kuulutuse juurde ära märkida palgatase ning kui seda ei tehta, on tööotsijal võimalik vaadata antud ametikoha keskmist palka läbi portaali palgad.ee.

Salapalk raiskab kõikide aega

"Kui ei ole kooskõlas ootus ja tegevus, käib tango või tuljakutants. Töötaja küsib "palju sa pakud?", tööandja ütleb "hiljem saad teada". Kui lõpuks selgub, et palk töötajale ei sobi, on raisatud nii tema, kui ka tööpakkuja aega," tõdes Gross. 

Tööportaali CV45pluss asutaja Lemme Urb tõdes, et tööandjate suhtumine 45-aastastesse ja vanematesse haritud ja suure kogemusega on hämmastav. "Me ei saa rääkida isegi 1000-eurosest brutopalgast," ütles Urb, kelle sõnul on olukord piinlik. "45 pluss inimesele heidetakse ette, et ta hakkab maha käima, ei tunne arvutit. Aga see on ju Steve Jobsi ja Bill Gatesi põlvkond!"

Urb tõdes, et paljud inimesed on seetõttu ka oma töö lõksus. "Mõeldakse "tahaks sealt ära tulla, aga kuhu ma lähen, kes mind võtab". Inimesed tiksuvad, me toodame tiksujaid, me raiskame haritud inimest," lõpetas ta.

 

Laadimine...Laadimine...