Parim hoovikorrastaja jättis parklat rajades puud alles

"Kui linn järjekindlalt roheluse eest ei seisaks, jääks varsti järele täiesti lage maa. Igale ehitajale võib ju mõni puu ette jääda ja kui ohjad lõdvaks lasta, võiks tulemuseks olla lageraie," ütles linna konkursil esimeste hoovikorrastajate sekka tulnud Nelgi 30 korteriühistu juhatuse liige Jaak Udras.

Pilt: Albert Truuväärt

Parim hoovikorrastaja jättis parklat rajades puud alles

Kai Maran

"Kui linn järjekindlalt roheluse eest ei seisaks, jääks varsti järele täiesti lage maa. Igale ehitajale võib ju mõni puu ette jääda ja kui ohjad lõdvaks lasta, võiks tulemuseks olla lageraie," ütles linna konkursil esimeste hoovikorrastajate sekka tulnud Nelgi 30 korteriühistu juhatuse liige Jaak Udras.

Nelgi 30 oli üks neljast parimast, kes mullu linna projekti "Hoovid korda" abil majaümbruse ilusaks muutis. "Meie maja on ehitatud 80ndatel ja umbes sama vana oli ka sissesõidutee asfaldikate," rääkis ühistu juhatuse liige Jaak Udras. "Parkimisala oli liivane ja korrast ära, autod sõitsid risti-rästi puude vahel. Kui tavaliselt on ühistu koosolekutel väiksemaid argiprobleeme ja erimeelsusi kuhjaga, siis korraliku parkla rajamisest olid huvitatud kõik. Majalähedane parkla näib olevat saanud umbes samasuguseks eluküsimuseks nagu leiva või piima kättesaadavus poes."

Nelgi tänava 80 korteriga maja sai kivikattega parkla koos uue teega, samuti uuendati trepikodade teekesi. "Tegime parkla ehitusprojekti ja saime linnalt maa kasutusõigusse," lausus Udras. "Vastasel juhul oleks tekkinud olukord, kus meie ehitame ja teeme kulutusi, aga parklat kasutada ikkagi ei saaks."

Puudesalk jäi kasvama

"Meil on küllalt pisikene territoorium ja sellest poole võtab 80 korteriga maja enda alla," rääkis Udras. "Seisime küsimuse ees, palju saaks parkla ehitusel haljastust ja rohelust üldse alles jätta. Parklate rajamisel linnas ongi roheluse säilitamine üks keerulisemaid küsimusi."
Linna haljastajate nõudel jäi aga lõpuks puudesalk maja ette ilusasti kasvama. "Kolm korda pidime projekti ümber tegema," mainis Udras. "Nägime palju vaeva. Lõpuks võtsime maha vaid paar väiksemat puud. Selle plaaniga olid kõik nõus ja hind ei osutunudki kõige olulisemaks. Nüüd tulemust hinnates ei saa linna haljastajate nõuete kohta ühtegi halba sõna öelda – keegi peab ju linna rohelust kaitsma!"
Praegu ümbritsevad kortermaja kõrged männipuud, mis kaitstud betoonist tugimüüriga.

Parkla sai kivikatte 

"Kui linn roheluse eest järjekindlalt ei seisaks, jääks varsti järele täiesti lage maa, ükskõik kus kohas," rääkis Udras. "Igale ehitajale võib ju mõni puu ette jääda ja kui ohjad lõdvaks lasta, võib tulemuseks olla lageraie. Nüüd, kui oleme ehituse ära teinud, näeme, kui õige nõue oli see sihvakas männisalu säilitada – hoov on korras ja palju ilusam. Linn soovitas rajada puudetuka ümber ka tugimüüri, sest muidu oleks vihm mulla maha uhtunud ja juured poleks toitu saanud. Me ise poleks puujuuri kaitsva tugimüüri rajamise peale tulnud, tõime juurde ka uut pinnast. Me kõik loeme raha, kuid väga head asja odavalt ka ei saa. Nüüd aga on kõik inimesed rahul."

Parklakohtade jaoks valiti teadlikult murukivid. "Murukivid aitavad vihmaveel maasse valguda, samuti uuendasime majapoolset sadevee kanalisatsiooni," selgitas Udras, kelle sõnul aitas parkla rajamine ka majainimeste koostöömeelt suurendada. "Ühistus tekkis suur üksmeel parkla hilisema kasutuskorragi suhtes. Projekti järgi on parkimiskohti 15, et tagurdamiseks lisa-ruumi jätta. Majarahvas aga jõudis selleski suhtes omavahel kokkuleppele. Kui on teada, kes läheb tavapäraselt hommikuti varem ja kes hiljem, saame oma aladele 30 autot parkida."
Tööd läksid maksma 55 399 eurot, millest linn andis "Hoovid korda" programmi raames 6818 eurot. Õuede korrastamiseks on linnaeelarves 395 000 eurot.

 

------------------------

Parimad ühistud said preemia

Linnalt üheskoos raha taotlenud ühistud said rajada endale suure parkla.

"Hoovid korda 2015" toetust taotlenud ühistute vahel toimunud konkursil osales kokku 51 korteriühistut. 4000 eurot preemiaraha otsustati jagada nelja korteriühistu vahel: Lasnamäe KÜ-d Pae 50/52 ja Pae 56, kesklinna KÜ Koidula 22, Nõmme KÜ Nelgi 30 ja KÜ Maisi 4a Põhja-Tallinnas.

"Pae tänava ühistute ühine projekt näitab, et koostöös annab koduümbruse korrastamisel palju ära teha," lausus abilinnapea Klandorf (pildil). "Mullu näiteks rajasid kaks korteriühistut ühiselt ja ühise projekti alusel 45 uue kohaga parkimisplatsi ja sügavkogumismahuti jäätmetele, samuti ilusa haljastuse."

Pae 50/52 ja Pae 56 ühistute parkla rajamine läks maksma 46 391 eurot, kahele korteriühistule kokku eraldas linn toetuseks 24 446 eurot ehk üle poole parkla maksumusest.

Laadimine...Laadimine...