Pärnu uuring: ohtlikke aineid levitavad nii kodud kui ettevõtted

Eelmise aasta jooksul viidi Pärnus läbi sõeluuring kaardistamaks linna veekeskkonnas leiduvaid ohtlikke aineid ja nende päritolu ning selgus, et võrdväärselt jõuab Pärnu linnakeskkonda ohtlikke aineid nii kodudest, tööstuspiirkondadest kui ka näiteks väikestest ettevõtetest, kaubanduskeskustest, SPA-dest ja haiglast.

Pilt: Scanpix

Pärnu uuring: ohtlikke aineid levitavad nii kodud kui ettevõtted

Eelmise aasta jooksul viidi Pärnus läbi sõeluuring kaardistamaks linna veekeskkonnas leiduvaid ohtlikke aineid ja nende päritolu ning selgus, et võrdväärselt jõuab Pärnu linnakeskkonda ohtlikke aineid nii kodudest, tööstuspiirkondadest kui ka näiteks väikestest ettevõtetest, kaubanduskeskustest, SPA-dest ja haiglast.

Sõeluuringu käigus analüüsiti ohtlike ainete sisaldust elamu-, tööstuspiirkondade ja teenindusettevõtete reovees ning linna sademevees, vahendas BNS.

Ohtlikke aineid, mis on sattunud Pärnu veekeskkonda inimtegevuse mõjul, leiti pea kõigist võetud proovidest. "Pärnu on tervislike linnade võrgustiku liige. Ohtlikud ained igapäevaelus mõjutavad inimeste tervist ja tekitavad keskkonnas soovimatuid muutusi. Igaüks meist peab mõtlema, mida tarbib ja kuidas tarbimisharjumused keskkonda mõjutavad," leiab Pärnu abilinnapea Rainer Aavik.

Pärnu tulemusi analüüsinud MTÜ Balti Keskkonnafoorumi kemikaaliekspert Heli Nõmmsalu selgitab, et elamupiirkondade saaste on tingitud igapäevatoodetes leiduvatest kemikaalidest. Näiteks avastati kõigist veeanalüüsidest bisfenool Ad ja ftalaate, mida võib leida nii toidupakenditest, köögitarvikutest, mööblist, mänguasjadest kui ka mujalt. "Tegemist on tugevate hormoonsüsteemi kahjustajatega, mis võivad mõjutada meie füüsilist arengut ja põhjustada tõsiseid tervisehäireid, näiteks tingida sperma kvaliteedi halvenemist, soodustada viljatust, rasvumist ning haigestumist diabeeti või vähki," rääkis Nõmmsalu.

Tema sõnul on kõige lihtsam alustada keskkonna kaitsmise ja ohtlike ainete kasutuse piiramisega iseendast ja oma perekonnast. "BPA-d, ftalaate ja teisi kahjulikke aineid on võimalik vältida pöörates tähelepanu oma igapäevatoodete koostisainetele ning eelistades keskkonnasõbralikumaid alternatiive," selgitas kemikaaliekspert.

"Samu võtteid saab rakendada tegelikult ka ettevõtetes: nii autopesulas, juuksurisalongis kui kaubanduskeskuses on võimalik asendada näiteks tavapäraselt kasutusel olevad ohtlikud kemikaalid keskkonnasäästlikumate ja ohutumatega," märgib Heli Nõmmsalu, lisades: "Keskkond on meie ühine ressurss, aga ka meie ühine vastutus."

Projekti NonHazCity eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu ohtlike ainete sisaldusele igapäevatoodetes ning tutvustada nende mõju tervisele ja keskkonnale. Eestis viivad projektitegevusi läbi MTÜ Balti Keskkonnafoorum ja Pärnu linnavalitsus koostöös AS-ga Pärnu Vesi. Projekti toetavad Euroopa Regionaalarengufond ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Laadimine...Laadimine...