Peakatted Lähis-Idas – kas usuline sümbol või muistne traditsioon?

"Lähis-Ida uurijana ja ajaloolasena, vaadates tagasi Lähis-Ida ajaloo kaugemasse ja lähemasse minevikku, võin väita kindlasti ühte: peakatte sunniviisiline kandmine on alati tähendanud kontrolli kehtestamist selle isiku üle, kes on pidanud seda kandma ja sageli on sellega kaasnenud isikuvabaduste täielik ärakaotamine. Seega mõtelgem," soovitab Tartu Ülikooli ajaloodoktor ja idateadlane Vladimir Sazonov oma arvamusloos.

Pilt: Scanpix

Peakatted Lähis-Idas – kas usuline sümbol või muistne traditsioon?

Denes Kattago

"Lähis-Ida uurijana ja ajaloolasena, vaadates tagasi Lähis-Ida ajaloo kaugemasse ja lähemasse minevikku, võin väita kindlasti ühte: peakatte sunniviisiline kandmine on alati tähendanud kontrolli kehtestamist selle isiku üle, kes on pidanud seda kandma ja sageli on sellega kaasnenud isikuvabaduste täielik ärakaotamine. Seega mõtelgem," soovitab Tartu Ülikooli ajaloodoktor ja idateadlane Vladimir Sazonov oma arvamusloos.

Alustuseks peaks mainima, et peakatted ja isikuvabadus on minu arvates omavahel otseselt seotud. Seda näitab meile pikk ja keeruline Lähis-Ida regiooni ajalugu. Peakatete kandmise traditsioon Lähis-Idas ulatub väga muistsesse aegadesse, näiteks islamieelsel ajastul olid need Lähis-Idas kasutusel juba 4-3. eelkristlikul aastatuhandel, kui mitte varem.

Kuid tollal oli peakatetel mõnevõrra teine funktsioon kui tänapäeva Lähis-Ida islamiriikides. Näiteks Lõuna-Iraagi aladel Sumeris 5500-4000 a. tagasi polnud sellist kommet, et naised peaksid katma nägu ja et mittekatmise puhul ootaks neid karm karistus. Peakatted polnud tollal kohustuslikud.

Peakatetel muistses Sumeris ja Akkadis oli teine funktsioon – nt kaitsmine palava päikese eest, kuid neid kanti ka kultuslikul eesmärkidel jne. Sumeri ja Akkadi naistel 4000 aastat tagasi oli peaaegu sama palju õigusi ja vabadust kui tollaja meestel. Sisuliselt olid nad võrdsed. Naine võis saada isegi riigi- või linnavalitsejaks või olla ülempreester. Palju me teame riigi- või linnavalitsejaid naisi näiteks Saudi Araabiast 21. saj alguses?

Kuigi 3.-2. eelkristlikul aastatuhandel muistses Lähis-Idas naised mõnikord kandsid turbaneid kodus, nt ketramise ajal. Pole andmeid, et naised nt Babüloonias katsid oma nägu, kuid traditsiooniliselt suursugused naised, kui nad polnud riietatud kleiti, kandsid tuunika peal veel pikka riietust nagu ka mehed ja vahel ka keepi.

Siiski eksisteeris Vanas Lähis-Idas mitmes piirkonnas komme naistel katta pead ja vahepeal isegi nägu. Kuid seda polnud näiteks Egiptuses, Palestiinas ja Foiniikias, ka muistses Sumeris. Kuid Elami ja Assüüria naised järgisid seda traditsiooni. Assüüria oli selles mõttes vist kõige rangem maa – seal juba II eelkristliku aastatuhande keskpaigaks oli peakatte kandmine muutunud kohustuslikuks, kuid mitte kõikidele naistele.

Eelkõige pidid peakatteid kandma abielunaised või naised, kes olid privilegeeritud seisusest. Orjataridel sellist kohustust polnud. Assüüria riigi seadused (Kesk-Assüüria seadused) olid üpris ranged ja karmid nende suhtes, kes peakatteid ei kandnud. Selles mõttes on siin nähtav analoogia tänapäeva konservatiivsemate islamimaade reeglitega. Religiooniga siin tegemist polnud.

Tänapäeval on peakatted kohustuslikud mitmetes riikides nagu Saudi Araabia, Iraan, Afganistan või Jeemen. Nii nagu Vana Lähis-Idaski on ka islamimaailmas peakatteid erinevat tüüpi (hijab, niqab, burka) – osa neist katab vaid pead, osa katab tervet nägu. Seega, tuleks neid kindlasti eristada.

Kas peakatte  kohustuslikuks muutumine on naiste õiguste rikkumine? Kindlasti on ja siin tuleb nõustuda 2009. a. Prantsuse president Nicolas Sarkozy  poolt välja öelduga, kes ütles "me ei saa lubada, et meie riigis oleksid naised, kes on vangistatud peakatte võrgu taha, eraldatud  ühiskondlikust elust. Sellel pole midagi ühist sellega, kuidas naise väärikust mõistetakse Prantsuse Vabariigis." 

10. augustil 2015. väitis Kristi Ockba, et burka keelamine "oleks sama hea kui kristlasele öelda, et sa ei tohi kirikusse minna". Siin tekib küsimus, kas peakatte on ususümbol nagu näiteks rist kristluses? Tegelikkuses ei ole burka või muu peakatte kandmine või mitte kandmine seotud usuga. Kui inimene ei kanna peakatet, olgu see nt burka või mingi muu peakatte tüüp, võib ta ju olla väga usklik inimene, kes usub Allahit. Proua Ockba väidab samuti, et "kui naine läheks Jeemenis teksastega välja, siis oleks ta täpselt samamoodi tähelepanu keskpunktis nagu naine, kes kannab Tallinna kesklinnas burkat".

Taolisi asju ei saa omavahel võrrelda. Ma kahtlen sügavalt, et Tallinnas hakkaks keegi kividega loopima naist, kes kannab burkat või annaks naise kohtusse selle eest ja määraks talle karmi karistuse – füüsilise nuhtluse. Mitmes väga ranges islami ühiskonnas oleks see küll suur ja väga tõsine probleem kui naine läheks välja teksapükstes ning võiks naise jaoks tuua kaasa väga tõsised tagajärjed.

Või kui me räägime näiteks Saudi Araabiast, kus naistel on keelatud isegi ilma meessoost saatjateta ringi liikuda ja kus sisuliselt naistel pole peaaegu üldse õigusi. Oletame, et keegi naine otsustaks ühel päeval hakata seal käima tänavatel üksi, ilma peakatteta, t-särgis ja teksastes? On isegi jube mõelda selle peale, mis temaga juhtuks.

Kui inimene on põhjalikult läbi lugenud Koraani ja valdab Lähis-Ida ajaloo- ja kultuurilugu, siis teab ta ilmselt ka seda, et Koraanis pole peakatet (olgu see loor, rätik jne) nimetatud religioosseks sümboliks. Pole seda tehtud ka muistses Assüürias või Sumeris või muistses Pärsias, kust ilmselt peakatete traditsioon võis alguse saada. Assüürlased lõid esimese teadaoleva kontinentaalimpeeriumi ja Araabia poolsaarel elanud araablased sattusid Assüüria impeeriumi koosseisu. Kesk-Assüüria seadused meenutavad oma ranguse poolest kohati väga šariaati.

Tulles tagasi Koraani juurde, siis me näeme, et peakatet on mainitud Koraanis vaid mõned ükskikud korrad ja siiski põgusalt. Näiteks Koraanist (suura 33:59) võime me lugeda: "Sina, prohvet! Ütle oma naistele, tütardele ja usklike meeste naistele, et nad lõdvestaks oma loori". Suura 24:31 väidab: "Ütle usklikele naistele, et nad käiksid, silmad maas, ja hoiaksid oma süütust. Ärgu näidaku nad oma võlusid peale nende, mis muidu nähtavad. Nad varjaku pead katva rätikuga…"

Tuleb nõustuda Timur Seifulleniga, kes 12. augustil ütles Vikerraadio saates "Uudis+", et "burka keelamine on mõistlik, kuna pole mingit põhjendust, miks peaksid Eestis elavad inimesed oma nägu katma". Seifulleni sõnul ei nõua seda ka Koraan. Jah, Koraan seda ei nõua. Näo katmise kohustust Koraanis pole, küll aga rangelt soovitatakse katta pead rätikuga (Koraan, 7:26, 24:30-31, 33:58-60, 24:60). 

Samuti on ka erandjuhtumeid, kui naine ei pea üldse kandma peakatet nagu näiteks Koraanis suuras "Valgus" (24:60) on kirjas: "Vanadel naistel, kes on juba lastesünnitamise east välja jõudnud, ei ole keelatud olla loorita (võõrast meeste nähes)". Mis ütleb Koraan rõivaste kohta üldisemalt? Suura 7:26 on kirjas: "Teie, Aadama lapsed! Meie läkitasime teile rõivad häbeme peitmiseks ja enda ehtimiseks". Niisiis, riided on mõeldud häbeme peitmiseks ning ehtimiseks, mitte usulisteks rituaalideks. Kusagil Koraanis pole juttu sellest, et mingi riide ese oleks usuline sümbol.

Nüüd aga küsimus: kas peakate on ahistav? Enne kui vastata sellele küsimusele, kujutagem ette, et te peate päevast päeva kümneid aastaid katma ennast peast jalgadeni isegi siis kui väljas on 45-50 kraadi sooja ja teil pole võimalust sellest kunagi pääseda. 365 päeva aastas igas olukorras olete kaetud peast jalgadeni. Kui paljud sooviksid elada niimoodi terve oma elu?

Autor on Tartu Ülikooli filosoofiteaduskonna orientalistika keskuse vanemteadur 

 

Loe lisaks:

Tarand: näokatmine on keskaja jäänuk, võiks keelata küll

Sund oma nägu varjata ahistab naiste õigusi

 

Laadimine...Laadimine...