PEAMINISTER SPORDI-, KULTUURI- JA TEADUSPREEMIATE JAGAMISEL: Ainult vaimne rikkus tagab eestluse püsimise

Peaminister Jüri Ratas, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning kultuuriminister Indrek Saar andsid tesipäeval Läänemaa Ühisgümnaasiumis üle eelmise aasta riigi teaduspreemiad, F. J. Wiedemanni keeleauhinna ning spordi- ja kultuuripreemiad. "Eesti vabariik on oma 100. aastapäeva künnisel veel üsna noor ja meie kõrgkultuurilised pürgimised sellest napilt poole nooremad, siiski oleme leidnud oma austustäratava koha ning edukalt lõimunud maailmakultuuri osaks," rääkis Ratas.

Pilt: Scanpix

PEAMINISTER SPORDI-, KULTUURI- JA TEADUSPREEMIATE JAGAMISEL: Ainult vaimne rikkus tagab eestluse püsimise (1)

Peaminister Jüri Ratas, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning kultuuriminister Indrek Saar andsid tesipäeval Läänemaa Ühisgümnaasiumis üle eelmise aasta riigi teaduspreemiad, F. J. Wiedemanni keeleauhinna ning spordi- ja kultuuripreemiad. "Eesti vabariik on oma 100. aastapäeva künnisel veel üsna noor ja meie kõrgkultuurilised pürgimised sellest napilt poole nooremad, siiski oleme leidnud oma austustäratava koha ning edukalt lõimunud maailmakultuuri osaks," rääkis Ratas.

Täna anti Haapsalus, Läänemaa Ühisgümnaasiumis üle riigi teadus-, spordi- ja kultuuripreemiad ning Wiedemanni keeleauhind.
"Mul on väga suur au täna siin seista ja tunnustada teid südamest väärika panuse eest eesti kunsti, kultuuri, teadussaavutuste pikas reas," ütles peaminister Jüri Ratas auhinnatseremooniat avades.

"Eesti vabariik on oma 100. aastapäeva künnisel veel üsna noor ja meie kõrgkultuurilised pürgimised sellest napilt poole nooremad, siiski oleme leidnud oma austustäratava koha ning edukalt lõimunud maailmakultuuri osaks," rääkis Ratas.

"See sama kultuur on meid edasi viinud ja kandnud olulist rolli Eesti ajaloo kaalukatel hetkeledel - ärkamisajal, vabariigi loomisel, rahvustunde alalhoidmisel mineviku rasketel aastatel ja iseseisvuse taastamisel," loetles peaminister.

Peaminister kinnitas, et Eestil on maailmale palju anda ning oleme saanud väikerahvana vaimult suureks.
"See on osutunud võimalikuks ainult tänu haridusele. Haridus, kunst ja kultuur ja innovatsioon on iga ühiskonna alus ja ka tuleviku eeldus - saavutused tuginevad tööle, talendile ja loovusele," sõnas Ratas. "Iga suur saavutus algab esimesest sammust, esimeset kokkupuutest. Oluline on oma valdkonnas inspireerida ka järgnevaid põlvi."

"Vaimne rikkus on rahva elujõulisuse üks tähtsaim näitaja ja seda tuleb pidevalt alal hoida, ainult nii tagame eestluse püsimise," lõpetas peaminister.

Kultuuripreemiad

Pikaajalise loomingulise tegevuse eest saavad kultuuripreemia kirjanik Aino Pervik, lavastaja Merle Karusoo ja vaibakunstnik Anu Raud.
Kirjanik Aino Pervik on esitaja Eesti Lastekirjanduse Keskuse tõdemusel paljude eestlaste lapsepõlve lemmikkirjanik. Ta on kinkinud unustamatuid hetki Kaari, Kunksmoori, Arabella ja paljude teiste tegelaste seltsis. Samamoodi suudab ta köita tänapäeva lapsi, lugegu nad Paulast, Klabautermannist, Sinivandist või Hädaoru kuningast.

Tekstiilikunstniku, akadeemiku ja emeriitprofessori Anu Raua rahvakunstist kantud looming on esitaja Teater Vanemuise sõnul tihedalt seotud meie rahvusliku olemise ning juurtega. Samuti on tal väga suuri teeneid mitmete põlvkondade Eesti tekstiilikunstnike kasvatamises ja õpetamises, sest Raud on endiselt Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ning emeriitprofessor.
Lavastaja Merle Karusoo elutöö on mäluteater, eestlaste elulood, mis põrkuvad keeruliste mälutõketega. Sellised teatritekstid on sündinud algallikaid intervjueerides või kogudes materjali muul moel, näiteks arhiividest.

Riikliku kultuuri aastapreemia pälvisid tänavu helilooja Märt-Matis Lill ooperi "Tulleminek" eest; Jüri Okas näituse "Jüri Okas" eest ning samuti kestva kõrgvormi tunnustusena; kunstnik Kris Lemsalu esinemiste eest Performa17 kunstibiennaalil New Yorgis, David Roberts Art Foundationi 10. aastapäeva sündmustel Londonis ning rahvusvahelise näitusetegevuse eest 2017. aastal; näitleja Guido Kangur rollide eest lavastustes "Kolm talve", "Ivanov" ja "Pärast proovi"; luuletaja, filosoof ja tõlkija Mart Kangur luulekogu "Liivini lahti” ning tõlke eest prantsuse filosoofide Gilles Deleuze'i ja Félix Guattari teosest "Anti-Oidipus. Kapitalism ja skisofreenia”.

Teaduspreemiad

Teaduspreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest saavad Mall Hiiemäe ja Agu Lais ning 50 000 euro suuruse teaduspreemia väljapaistva avastuse eest Ahto Buldas.

Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Mall Hiiemäe on Eesti silmapaistvamaid rahvaluuleteadlasi, kes on üle poole sajandi tegelenud Eesti rahvaluule kogumise ja uurimisega. 1960. aastatel uuendas ta oluliselt eesti folkloristikat, selgitades oma teadustöödes, kuidas rahvajutud tekivad ja levivad elavas jutustamistraditsioonis. 1990. aastatel aitasid tema tööd omaks võtta arusaama, et folkloor ei ole hääbuva talurahvakultuuri jäänuk, vaid osa elavast kultuuriprotsessist, mis hõlmab ka linnakeskkonda ja internetimaailma. Mall Hiiemäe suurtöö on 8-köiteline "Eesti rahvakalender".

Akadeemik ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor Agu Laisk on väljapaistev taimede fotosünteesi uurija, kelle teadustööd on läbi aastate saatnud küsimus "Mis määrab fotosünteesi kiiruse". Sellele vastamiseks on Agu Laisa juhtimisel konstrueeritud maailma kõige kiirem fotosünteesi mõõtmissüsteem, koostatud kõige keerulisem fotosünteesimudel ja saadud hulgaliselt fotosünteesiprotsessi valgustavaid teadustulemusi, mille kohta võib öelda "maailmas esimene".

Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi professor Ahto Buldas pälvis väljapaistva avastuse preemia teadus- ja arendustöö "E-ühiskonna alustehnoloogiad" eest. Tänu Ahto Buldase tööle elame suhteliselt turvalises e-riigis. Tema töö ründekindlate e-teenuste ja ajatemplisüsteemide loomisel on pannud aluse Eesti e-riigi tehnoloogiatele ning kahe rahvusvahelistelt eduka Eesti ettevõtte, Cybernetica AS ja Guardtime AS toodetele ja teenustele. Ahto Buldase loodud tehnoloogia on sisse ehitatud igasse edukasse infosüsteemi ja paljud selle rakendused alles hakkavad ühiskonda muutma.

Parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa preemiat. Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa 20 000 euro suurust riigi teaduspreemiat. Preemiad said:

Ülle Kotta täppisteaduste alal tööde tsükli "Algebralised meetodid matemaatilises juhtimisteoorias" eest; Tanel Tenson kollektiivi juht, Vasili Hauryliuk , Arvi Jõers , Niilo Kaldalu , Karin Kogermann , Ülo Maiväli , Marta Putrinš keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli "Antibiootikumide toime ja resistentsuse mehhanismid" eest; Jarek Kurnitski tehnikateaduste alal tööde tsükli "Liginullenergiahoonete süsteemipiirid ja tehnilised lahendused" eest; Joel Starkopf , Annika Reintam Blaser arstiteaduse alal teadus-arendustöö "Kõhuõõnesisese rõhu tõus ja seedetrakti puudulikkus intensiivravi haigetel" eest; Ülo Niinemets geo-ja bioteaduste alal tööde tsükli "Taimede fotosünteesi kohanemise ja kohastumise mehhanismid: lehestikugradientidest globaalsete mustriteni" eest; Rein Drenkhan põllumajandusteaduste alal teadustöö "Invasiivsete dendropatogeenide varajane tuvastamine ja levikuanalüüs" eest; Ringa Raudla sotsiaalteaduste alal tööde tsükli "Riigi rahanduse arengud ja väljakutsed kriiside ajal ja nende järgselt Eestis ning Euroopas" eest; Martin Ehala humanitaarteaduste alal uurimistöö "Identiteedi märgiteooria välja töötamine Eesti keelekeskkonna uuringute põhjal" eest.

Spordipreemiad

Spordi elutööpreemiad pälvivad Ivar Stukolkin ja Tõnu Pääsuke.

Ujuja, olümpiavõitja ja sporditegelase Ivar Stukolkini esitas riigi spordi elutööpreemia kandidaadiks Eesti Ujumisliit. Ivar Stukolkin on olnud tippsportlane ujumises. Ta võitis muude suursaavutuste seas 1980. aastal Moskva olümpiamängudel 4x200 meetri distantsil Nõukogude Liidu meeskonnas kuldmedali ja 400 meetri vabaujumises pronksmedali. Ujumise maailmameistrivõistlustel võitis ta 1982. aastal 4x200 meetri distantsil hõbemedali. Stukolkin on korduv Eesti meister ja rekordiomanik ning olnud Eesti parim meesujuja aastatel 1979-1984.

Kauaaegse ja teeneka laskesuusatamise treeneri ja spordiala arendaja Tõnu Pääsukese esitas riigi spordi elutööpreemia kandidaadiks Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon. Tõnu Pääsuke on Eesti laskesuusaajaloo üks silmapaistvamaid treenereid ning ala arendajaid. Tema ligi 50 aasta pikkune treeneritöö eri vanuseklasside ja tasemetega sportlastega on toonud Eestisse hulgaliselt medaleid tiitlivõistlustelt. Tema loodud on terve laskesuusatamise koolkond ning põlvkondade jooksul kasvatatud sajad tublid järgijad, kes on ka pärast sportlaskarjääri lõppu aktiivsed ning tervete eluviisidega inimesed. 

Spordi aastapreemia laureaadid on Heiki Nabi – maadleja, aastal 2017 võitis maadluse MM-il hõbemedali kreeka-rooma maadluses kehakaalus kuni 130 kilogrammi; Nikolai Novosjolov – vehkleja, aastal 2017 võitis vehklemise MM-il hõbemedali ja EM-il pronksmedali, MK-sarjas saavutas kolmanda koha; Natalja Kotova – vehklemistreener, 2017. aastal väga eduka vehkleja Julia Beljajeva treener. Julia Beljajeva valiti Eesti parimaks naissportlaseks 2017, ta võitis epeenaiskonna koosseisus MM-il kuldmedali, individuaalselt võitis MM-il ja EM-il pronksmedali, saavutas MK-sarjas kolmanda koha ja oli maailma edetabeli liider; vehklemise epeenaiskonna liikmed Irina Embrich, Julia Beljajeva, Erika Kirpu ja Kristina Kuusk, kes võitsid 2017. aastal vehklemise MM-il võistkondliku kuldmedali; Ott Tänak ja Martin Järveoja, kes võitsid 2017. aasta hooajal kaks MM-etappi ja saavutasid MM üldarvestuses kolmanda koha. Esmakordne saavutus Eesti autospordi ajaloos; Mario ja Risto Kalmre – üritusteseeria Simple Session asutajad ja peakorraldajad. Simple Session on maailmas üks tuntumaid ja oodatumaid ning enamkajastatud ekstreemspordisündmusi, kus osalevad rula ja BMX-i tipptegijad. 2017. aastal toimus Simple Session esmakordselt suurejooneliselt ka Riias.

Wiedemanni keeleauhinna sai õppejõud Reet Kasik.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...